HUGO.legal pakub  koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta ja soodustingimustel õigusabi. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla 1700 euro. 
Õ
igusabi saamiseks tuleb sõlmida kliendileping ning tasuda lepingutasu 5 eurot (v.a alaealised) - leping kehtib terve kalendriaasta.

Seejärel saab kasutada tasuta õigusabi teenust süsteemiga 2+3+10, kus esimesed kaks tundi on TASUTA, järgnevad kolm tundi poole hinnaga (20 eurot) ning keerukamate juhtumite puhul saab järgnevad kuni 10 tundi õigusteenust 40 eurose tunnitasuga.

Meie senine praktika näitab, et keskmine õigusnõustamise aeg jääb veidi üle kahe tunni. See aga tähendab, et keskmine kulu õigusabi peale on 10 eurot.    

Õigusabi antakse väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti  teel. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aidatakse koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega.

Loe lähemalt
0
Klienti
0
Kohtumenetlust
0
Juristi
0
Esindust
Toetab:

 Teenused

Jurist Aitab 

Uudised

Mida tähendab karantiin ja millised on töötaja õigused nakkushaiguse hirmus koju jäämisel

Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.


Loe lisaks
Jurist: millega peab arvestama õhksoojuspumba paigaldamisel

Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.

Loe lisaks
Eesti Õigusbüroo jurist rääkis Pealtnägijas kiirlaenudega seonduvast

Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.


Loe lisaks
Jurist: iga neljas klient on vaja päästa laenuorjusest

Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.

Loe lisaks
Eesti inimesed on kimpus perekonna probleemide ning võlgnevustega

Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.

Loe lisaks
Alates 15. jaanuarist saavad riigi kulul õigusabi kuni 1700€ kuutasu teenivad inimesed

Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.

Loe lisaks
Uuest aastast suureneb elatise maksmine ühe lapse kohta 22 eurot

Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.


Loe lisaks
Jurist soovitab kinkelepingu asemel testamenti kasutada

Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.

Loe lisaks
Kohtutäitur jätab viit last kasvatavale isale pangaarvele 270 eurot kuus

Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.

Loe lisaks
Milline on karistus, kui kasutad teise inimese isikutunnistust või võltsid enda oma?

Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.


Loe lisaks

Esindused