Tere! Minu vanaisa pärand läks jagamisse nelja osapoole vahel. Pärand võeti vastu ühiselt ja moodustunud on pärandvara ühisus. Nagu ma aru saan siis tuleb kõigepealt lõpetada pärandvara ühisus ja seeläbi pärandvara jagada. Küsimus on nimelt selles, et kuidas jagatakse metsamaa, kui metsamaa ei ole väärtuselt ühtlane st. erinevad osad metsast on erineva väärtusega?

Pärandvara jagatakse pärandvara ühisuse lõpetamise käigus ja peale vara jagamist ühisus lõpeb. Jagamisele kohaldatakse kaasomandi jagamise sätteid. Kui pärand koosneb kinnistust, saab seda jagada reaalosadeks, mis ei ole võrdeliseld kaasomandi mõttelise osa suurusega mitte pindlalalt vaid väärtuselt, otsustatakse, et kinnistu omanikuks saab üks või mitu isikut, kes hüvitavad teistele kaasomanikele nende kaasomandi osa suuruse väärtuse rahas. Maakeeli öeldes ostetakse teised kaasomanikud välja. Või müüakse kaasomandis olev asi ja saadud raha jagatakse vastavalt pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade suurusele pärandvarast.

Pärandvara jagamine Kas pärandvara jagamise korral peavad ka pärijate abikaasad olema notariaalse tehingu teostamise juures?

Kuivõrd tasuta käsutuse, sealhulgas pärimise teel saadu on selle abikaasa lahusvara, kes vara päris ja ühisvara ei moodustu, ei näe ma vajadust abikaasal tehingus osaleda. Kas aga esinevad mingid asjaolud, mille tõttu notar seda siiski vajalikuks peab, tuleks  tehingut tõestavalt notarilt küsida.

Pärandi küsimus - mis saab pärandvarast, kui vara omanik on surnud, aga pärijad ei ole pärandit vastu võtmas käinud rohkem kui 10 aastat? Spetsiifiliselt siis just kinnisvarast.

Kui pärandaja on surnud pärast 2008. aastat, siis võrreldes varasemaga on kehtivas seaduses sätestatud, et avalduse peab notarile esitama see pärima õigustatud isik, kes EI SOOVI pärida – passiivselt ei saa pärandist loobuda. Kui isik teab, et on õigus pärida ja ei ole pärandist loobumiseks avaldust kirjutanud, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Küll aga on päritud vara kohta omanikukande muutmiseks vaja viia läbi pärimismenetlus notari juures. Ilma pärimismenetlust läbi viimata ei ole pärijal võimalik kinnisvaraga ühtegi tehingut teha, kuna registri järgi ei kuulu vara talle.

Tere Situatsioon: Pärandaja surma järgselt ei alustatud kohe pärimismenetlust. Seda tehti ca 1,5 a hiljem. Pärija ei olnud teadlik oma pärandis olemisest. Saades oma pärimisõigusest teada pärimismenetluse algatamise järgselt, soovis ta pärandist loobuda ja tegi seda 3 kuu jooksul pärimisõiguse kohase dokumendi kätte saamise hetkest. Mis ajast loetakse pärija (täiskasvanud laps) teadlikuks oma pärimisõigusest? Kas on võimalik seaduslikult eeldada, et pärija oli teadlik oma pärimisõigusest enne pärimismenetluse algatamist, pärija surma hetkel? Tänan

 PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Pärandist loobumise tähtaeg ei hakka seega kulgema enne, kui täidetud on kaks kumulatiivset eeldust: pärija saab teada või pidi teada saama nii pärandaja surmast kui ka enda subjektiivsest pärimisõigusest. Kohtupraktika kohaselt pärimisõigusest teada saamine eeldab üldjuhul vaid seda, et pärija teab või peab teadma elulisi asjaolusid, millest tema subjektiivne pärimisõigus tuleneb.

tere!Laste isa on surnud,üks lastest on alaealine.Lahkunul on täisealine tütar esimesest abielust.Mul on selline info,et enne pärandisse astumist kõik kulud jagatakse täisealiste pärijate vahel,aga pärast pärandisse astumist tekib see kohustus alaealisel ka ja kulud jagavad juba kolme peale.Kas on see nii?

Seadusega ei ole ette nähtud, milline pärijatest peab algselt kandma pärandaja matusekulud. Matusekulud võib kanda ka isik, kes ei ole pärija. Kestahes on pärandaja matusekulud kandnud, on tal õigus pärijatelt nõuda matusekulude hüvitamist vastavalt nende pärandiosade suurusele.

Tere Meil suri laps (alaealine). Olime tal teinud pangas tähtajalise hoiuse, summa ca 140 EUR. Oleks selle tal vennale liigutanud, aga...bürokraatia. Kuna tegu hoiusega, siis nö matusekulude katteks seda kätte ei saa. Vaadates pärandiga seotud kulusid, siis tundub vist mõistlik sellega üldse mitte tegeleda, sest kulud tunduvad sisuliselt samad, mis saadaolev summa. Kas mul on õigus? Ja kui pärandiga tegelemine ei ole otstarbekas, siis kas on üldse mõtet midagi teha st kas peaksin mingil põhjusel ikkagi notariga kuskil ühendust võtma? Kui, siis milleks? 

Kui pärandvara hulka ei kuulu muud, kui tähtajalisel hoiusel olev ca 140 eurot, ei ole ilmselt pärimine otstarbekas. Pärimismenetluse võib sel juhul ka päris alustamata jätta ja notari poole pöörduda ei tulegi. Tõenäoliselt ei ole alaealisel ka kohustusi ega varalisi õigusi, mida saaks pärida. Seega oleks pärimismenetlus tõepoolest asjatu kulu.

kui pärand on avatud ja on hakatud kohtutäituri poolt tegema inventuuri(alaealised lapsed) siis kas seda on võimalik katkestada kuna notar ei selgitanud mulle et pärandvara pealt pean kohtutäiturile maksma 0,15%?

Pärimisseaduse järgi on pärandvara inventuur kohustuslik, kui pärijate hulka kuuluvad alaealised lapsed. 

Kas alaealise pärija eestkostja (vanem) saab pärandvara inventuuri tegemata jätta, kui ta on kindel, et pärandajal ei olnud võlgu ega kohustusi, mida pärandvara ei kata?

Sõltumata sellest, kas pärandvara hulka kuulub võlgu või mitte, on inventuur kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (alaealine laps või täiskasvanu, kelle teovõime on piiratud), kohalik omavalitsusüksus või riik.

Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja (lapse vanem või kohtu määratud eestkostja) ei ole pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
See tähendab, et kui näiteks pärijaks oleva alaealise lapse vanem arvab, et pärandajal polnud võlgu ning seetõttu ta inventuuri läbiviimist ei taotle, kuid hiljem selgub, et siiski olid võlad ja saadud pärandvara väärtus on väiksem, mille tõttu ei saa kõiki võlgu kustutada, siis need võlad, mida pärandvara arvelt ei saa tasuda, peab vanem oma vara arvelt tasuma.

Tere! Kas mul on õigus saada surnud ema haiguslugu (mitte surma põhjus, vaid meditsiiniliste kannete ajalugu) tema perearstilt? Perearst soovib selleks saada pärimisõiguse tunnistust. Minu teada testamenti pole tehtud ning mind huvitab vaid see haiguslugu, mitte jäetud vara jms.

Tere

Täname pöördumast! 

Igal inimesel on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid andmeid. Üldjuhul saab iga inimene küsida andmeid ainult enda kohta. Erandjuhul on aga õigus surnud inimese andmeid saada tema pärijal, abikaasa, alanejal või ülenejal sugulasel, õel või vennal. Seega on andmete küsijal õigus saada oma surnud vanema kohta käivaid andmeid, sealhulgas terviseandmeid. Perearsti täiendav nõusolek või avaldus andmete väljastamiseks vajalik ei ole. Küll aga tuleb isikuandmete küsijal tõendada, et ta tõepoolest on surnud isiku pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulane, õde või vend (ehk õigustatud saama neid andmeid).

Lugupidamisega
 

Tere, Minu ema suri ja tegi 2015 aastal testamendi. Kas ma pean midagi tegema kui võtan vastu tema pärandi. Nimelt kirjutas oma maja osa minu ja minu venna nimele. Oleme mõlemad sellega nõus. Emal polnud mingeid võlge. Kas läheb automaatselt meie nimele või peame kuskile minema või midagi tegema?

Et pärimine saaks vormistatud, tuleb läbida notari juures pärimismenetlus. Et pärimismenetlusega algust teha, tuleb Teil või Teie vennal või mõnel muul asja vastu huvi omaval isikul esmalt pöörduda ükskõik millise notari poole ja esitada avaldus pärimismenetluse alustamiseks. Seejärel selgitab notar välja kõik päijad (kui neid peale Teie veel peaks olema) ja teeb päringud registritesse ja pankadele pärandvara kohta. Küsimusest nähtub, nagu oleks testamendis märgitud vaid kinnisasi. Kui aga emal oli veel näiteks raha pangas, toimub testamendis nimetamata vara suhtes pärimine seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on lapsed ja üleelanud abikaasa (kui ema abikaasa on veel elus). Kui kogu pärandvara ja kõik pärijad on välja selgitatud, väljastab notar pärijatele pärimistunnistuse, mille alusel saate teha vajalikud registrikanded või teeb need kanded ise, kui Te selleks soovi avaldate.