Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Valmis esimene Eesti robotjurist

esoleval nädalavahetusel osales Eesti Õigusbüroo #BaseCamp häketonil, kus meie IT arendajad ehitasid koostöös juristidega 48 tunni jooksul valmis Eesti esimese robotjuristi, mis aitab koostada inkassofirmade nõuetele vastukirju. Teenus on inimestele tasuta.
Robotjurist Juura toimib läbi messengeri keskkonna ning genereerib oma vestluskaaslasele vestluse lõpuks dokumendi, mille edastamisel inkassofirmale käivitub protsess, mis enamasti viib nõude vähendamiseni. Sarnase põhimõttega esimene robotjurist maailmas loodi 2015. aastal Ühendkuningriigis. Roboti nimi oli DoNotPay (tõlkes: ÄraMaksa) ning see aitas vaidlustada parkimistrahve. Parkimistrahvid on Suurbritannias üks levinumaid probleeme, täpselt nagu inkassonõuded Eestis.

Eesti Õigusbüroo tegevjuhi ning robotjuristi idee eestvedaja Artur Fjodorovi sõnul on inkassode kõrvalnõuded niivõrd suured, et 10 eurot võlgu olevalt inimeselt nõutakse koos kõrvalnõuetega 100 eurot. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud analüüsi põhjal on inkassofirmade kõrvalnõuded suurusjärgus 80-90%. Väga sageli tuleb ette, et inimestelt nõutakse 10-20 korda põhivõlast suuremaid summasid. Sama analüüsi kohaselt nõuatakse kohtuväliselt ligikaudu 38 000 inimeselt suurusjärgus 24 miljonit eurot, millest 80% on puhas õhk ehk alusetud nõuded. Kõige jahmatavam sealjuures on, et 85% inimestest ei vaidlusta kunagi oma nõudeid ja maksavad kogu nõutud summa. See on viie aasta tagune statistika ning tänaseks on mastaap kordades suurem,” sõnas Fjodorov. Fiodorovi teeb murelikuks, et inimesed ei tea oma õigusi ega oska enda eest seista. “Inimesed on harjunud mõtlema, et juristi teenus on kallis ja nad ei suuda seda endale lubada ning samal ajal kasutavad inkassofirmad  inimeste teadmatust ära. Meie aga ehitasime neile tööriista inkassole vastukirjade koostamiseks ning seda saab mugavalt ja täiesti tasuta kasutada messengeri vestluskeskkonnas,” lisas Fjodorov. Juuraga saab suhelda Eesti Õigusbüroo kodulehel www.juristaitab.ee või Eesti Õigusbüroo Facebooki lehel vestluse aknas. Otselink Juurale asub aadressil m.me/juristaitab.ee Eesti Õigusbüroo on üks suurimaid õigusbüroosid Eestis, kes pakub alates 2017.a aprillist koostöös justiitsministeeriumiga kõigile Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud keskmise brutosissetuleku 1,5-kordsele määrale (s.o alla 1981.5 euro).



Eesti