Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.


Valmis esimene Eesti robotjurist

esoleval nädalavahetusel osales Eesti Õigusbüroo #BaseCamp häketonil, kus meie IT arendajad ehitasid koostöös juristidega 48 tunni jooksul valmis Eesti esimese robotjuristi, mis aitab koostada inkassofirmade nõuetele vastukirju. Teenus on inimestele tasuta.
Robotjurist Juura toimib läbi messengeri keskkonna ning genereerib oma vestluskaaslasele vestluse lõpuks dokumendi, mille edastamisel inkassofirmale käivitub protsess, mis enamasti viib nõude vähendamiseni. Sarnase põhimõttega esimene robotjurist maailmas loodi 2015. aastal Ühendkuningriigis. Roboti nimi oli DoNotPay (tõlkes: ÄraMaksa) ning see aitas vaidlustada parkimistrahve. Parkimistrahvid on Suurbritannias üks levinumaid probleeme, täpselt nagu inkassonõuded Eestis.

Eesti Õigusbüroo tegevjuhi ning robotjuristi idee eestvedaja Artur Fjodorovi sõnul on inkassode kõrvalnõuded niivõrd suured, et 10 eurot võlgu olevalt inimeselt nõutakse koos kõrvalnõuetega 100 eurot. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud analüüsi põhjal on inkassofirmade kõrvalnõuded suurusjärgus 80-90%. Väga sageli tuleb ette, et inimestelt nõutakse 10-20 korda põhivõlast suuremaid summasid. Sama analüüsi kohaselt nõuatakse kohtuväliselt ligikaudu 38 000 inimeselt suurusjärgus 24 miljonit eurot, millest 80% on puhas õhk ehk alusetud nõuded. Kõige jahmatavam sealjuures on, et 85% inimestest ei vaidlusta kunagi oma nõudeid ja maksavad kogu nõutud summa. See on viie aasta tagune statistika ning tänaseks on mastaap kordades suurem,” sõnas Fjodorov. Fiodorovi teeb murelikuks, et inimesed ei tea oma õigusi ega oska enda eest seista. “Inimesed on harjunud mõtlema, et juristi teenus on kallis ja nad ei suuda seda endale lubada ning samal ajal kasutavad inkassofirmad  inimeste teadmatust ära. Meie aga ehitasime neile tööriista inkassole vastukirjade koostamiseks ning seda saab mugavalt ja täiesti tasuta kasutada messengeri vestluskeskkonnas,” lisas Fjodorov. Juuraga saab suhelda Eesti Õigusbüroo kodulehel www.juristaitab.ee või Eesti Õigusbüroo Facebooki lehel vestluse aknas. Otselink Juurale asub aadressil m.me/juristaitab.ee Eesti Õigusbüroo on üks suurimaid õigusbüroosid Eestis, kes pakub alates 2017.a aprillist koostöös justiitsministeeriumiga kõigile Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud keskmise brutosissetuleku 1,5-kordsele määrale (s.o alla 1981.5 euro).



Eesti