Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.



Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud mitmeid Eesti naisi, keda on petetud välismaise päritoluga meeste poolt. Enamjaolt tutvutakse internetis ning libekeelsed välismaised noormehed suudavad meisterliku mesijutuga eestlannadelt välja pumbata nii raha kui ka nõusolekut abiellumiseks elamisloa saamise eesmärgil. Jurist kutsub eestlannasi üles kainet mõistust säilitama ning selgitab antud olukordade ohte.




Eesti Õigusbüroosse tuli õigusabi saama inimene, kes kaine peaga ei ole rahul enda purjus minaga ning purjus peaga ei ole rahul enda kaine minaga. Kuna neid kahte erinevat olekut on võimatu ühel ajal ühise lauataha saada, ei ole võimalik neid ka lepitada ning kompromisslahendust leida. Tänaseks on kohtule esitatud hagiavaldus, kus klient nõuab enda purjus mina-lt kaine mina alandamise ja maine kahjustamise eest vaevatasu 31 000 eurot.



Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.



Eesti Õigusbüroo pakub justiitsministeeriumiga koostöös tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele. Möödunud aastal abistati selle projekti raames 8300 inimest üle Eesti ning keskmine nõustamise aeg ühe inimese kohta oli 2,2 tundi, mis tähendab, et keskmiselt tuli enda mure lahendamise eest tasuda alla 10 euro. Kokku on Eesti Õigusbüroo 1,8 aasta jooksul abistanud 15 000 inimest ning sama projekti raames jätkatakse inimeste abistamist ka tänavu.




Varajase faasi riskiinvesteeringute fond Superangel ning Eesti Õigusbüroo sõlmisid investorlepingu, mille kohaselt panustab fond õigusabi platvormi loomisesse ja välisturgudel käivitamisse. Õigusabi teenuse ostmise ja müümise protsess muutub lihtsamaks, läbipaistvamaks ning soodsamaks



Alanud nädalal tähistatakse Eestis kuuendat korda õigusemõistmise nädalat. Eesti Õigusbüroo pakub sellega seoses oktoobri jooksul lepingutasuta õigusabi ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 1981 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist tasuta ja järgmise kolme tunni eest tuleb tasuda üksnes 20 eurot tunnis.



esoleval nädalavahetusel osales Eesti Õigusbüroo #BaseCamp häketonil, kus meie IT arendajad ehitasid koostöös juristidega 48 tunni jooksul valmis Eesti esimese robotjuristi, mis aitab koostada inkassofirmade nõuetele vastukirju. Teenus on inimestele tasuta.



Eesti Õigusbüroo klient usaldas enda sõiduki pesula hoovipeale pesukorda ootama ning sellele järele minnes avastas ta eest katkise esiosaga pesemata sõiduki. Sõidukiga oli sõidetud 30km ning liiklusõnnetusega tekitatud kahjud on sedavõrd suured, et masin läheb ilmselt nö mahakandmisele. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, kas ja kuidas usaldada enda auto remondiettevõtte või pesula hoolde ning kes vastutab tekitatud kahjude eest.



Üleeile jäi riigikohtus süüdi korruptsioonis 2015 aastal Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ehitusel järelevalvet teostanud ettevõtja. Ettevõtja küsis altkäemaksu summas 50 000 eurot ehitustöid teostanud ettevõtte juhilt Artur Fjodorovilt, kes koheselt info õiguskaitseorganitele edastas ning nendega igakülgselt koostööd kuriteo paljastamiseks tegi. Lisame siia Artur Fjodorovi kommentaari.


Valmis esimene Eesti robotjurist

esoleval nädalavahetusel osales Eesti Õigusbüroo #BaseCamp häketonil, kus meie IT arendajad ehitasid koostöös juristidega 48 tunni jooksul valmis Eesti esimese robotjuristi, mis aitab koostada inkassofirmade nõuetele vastukirju. Teenus on inimestele tasuta.
Robotjurist Juura toimib läbi messengeri keskkonna ning genereerib oma vestluskaaslasele vestluse lõpuks dokumendi, mille edastamisel inkassofirmale käivitub protsess, mis enamasti viib nõude vähendamiseni. Sarnase põhimõttega esimene robotjurist maailmas loodi 2015. aastal Ühendkuningriigis. Roboti nimi oli DoNotPay (tõlkes: ÄraMaksa) ning see aitas vaidlustada parkimistrahve. Parkimistrahvid on Suurbritannias üks levinumaid probleeme, täpselt nagu inkassonõuded Eestis.

Eesti Õigusbüroo tegevjuhi ning robotjuristi idee eestvedaja Artur Fjodorovi sõnul on inkassode kõrvalnõuded niivõrd suured, et 10 eurot võlgu olevalt inimeselt nõutakse koos kõrvalnõuetega 100 eurot. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud analüüsi põhjal on inkassofirmade kõrvalnõuded suurusjärgus 80-90%. Väga sageli tuleb ette, et inimestelt nõutakse 10-20 korda põhivõlast suuremaid summasid. Sama analüüsi kohaselt nõuatakse kohtuväliselt ligikaudu 38 000 inimeselt suurusjärgus 24 miljonit eurot, millest 80% on puhas õhk ehk alusetud nõuded. Kõige jahmatavam sealjuures on, et 85% inimestest ei vaidlusta kunagi oma nõudeid ja maksavad kogu nõutud summa. See on viie aasta tagune statistika ning tänaseks on mastaap kordades suurem,” sõnas Fjodorov. Fiodorovi teeb murelikuks, et inimesed ei tea oma õigusi ega oska enda eest seista. “Inimesed on harjunud mõtlema, et juristi teenus on kallis ja nad ei suuda seda endale lubada ning samal ajal kasutavad inkassofirmad  inimeste teadmatust ära. Meie aga ehitasime neile tööriista inkassole vastukirjade koostamiseks ning seda saab mugavalt ja täiesti tasuta kasutada messengeri vestluskeskkonnas,” lisas Fjodorov. Juuraga saab suhelda Eesti Õigusbüroo kodulehel www.juristaitab.ee või Eesti Õigusbüroo Facebooki lehel vestluse aknas. Otselink Juurale asub aadressil m.me/juristaitab.ee Eesti Õigusbüroo on üks suurimaid õigusbüroosid Eestis, kes pakub alates 2017.a aprillist koostöös justiitsministeeriumiga kõigile Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud keskmise brutosissetuleku 1,5-kordsele määrale (s.o alla 1981.5 euro).



Eesti