93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 20 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.


Ühisvaraga seotud riske tasub maandada juba abielus olles

Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum:

Abielu on üks ilusamaid sündmusi inimese elus. Abiellutakse üldjuhul ikka armastusest, hoolimata siis sellest, kas tutvuti mõned kuud tagasi või on juba aastaid perena elatud ning vanimad lapsed hakkavad juba gümnaasiumi lõpetama.

On aga üks asi, millele selle suure õnne juures ei mõelda - mis saab siis, kui abielu lõppeb? On igati loogiline, et harmoonilise ning õnneliku abielu eel ning ajal ei soovita mõelda selle lõppemise peale, kuid elus võib juhtuda nii mõndagi ning teatud riske on mõistlik hajutada ka abielus olles.

Ilmselt on täna enamik inimesi teadlikud, et abielludes valivad abiellujad ka vararežiimi. Perekonnaseadus sätestab, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates automaatselt varaühisust. Seega on abieludes enamlevinud varasuhteks just varaühisus.

Ka abielus olles tasub kaaluda varasuhte ülevaatamist”

Nagu juba eelpool öeldud, võib elus juhtuda nii mõndagi ning teatud olukordades on mõistlik riskide hajutamise eesmärgil varasuhe üle vaadata abielus olles.
Näiteks, kui üks abikaasadest otsustab alustada kõrge riskifaktoriga ettevõtlusega, võib olla mõistlik lisaks äriplaani koostamisele ja ettevõtte asutamisele muuta ka abikaasade varasuhted, sealhulgas jagada ära juba olemasolev ühisvara. Selline tegevus aitab üldjuhul maandada ühe poole äritegevusest tulenevaid riske (samas jääb muidugi risk, et kui ettevõtmine edukaks osutub, siis ei pruugi kaasa selle hüvedest tulevikus osa saada).
Samuti tasub abikaasade vararežiimi muutmisele mõelda olukorras, kus ühe abikaasa käitumine on teda ennast ning perekonda kahjustav - näiteks hasartmängusõltuvus, üle oma võimete elamine laenude toel, alkoholism jne. Sellises olukorras võib abieluvara lepingu sõlmimine ja edaspidiseks vara lahususe valimine olla mõistlik – musta stsenaariumi korral, kui näiteks kohtutäitur täitamata kohustuste tõttu perekonna ühist eluaset soovib müüa, võib juba eelnevalt abielu ajal vara jagamine olla selleks päästerõngaks, et kogu perekond kodutuks ei jääks.

Oluline on meeles pidada - selleks, et tarbetud riskid oleks maandatud, tuleb notarisse pöörduda abieluvara jagamiseks ja varasuhte muutmiseks juba esimeste riskide ilmnemisel. Kui üks pool on oma äritegevusega juba kaotanud või suutnud kümnetes tuhandetes võlgasid tekitada, on üldjuhul hilja abieluvara jagamiseks – laenud, mis võetud abielu ajal, loetakse samuti abikaasade ühisvaraks.
 
Laialt on levinud arvamus, et abikaasade ühisvaraks on vaid positiivne vara - kinnisvara, sõidukid jne. Kuid unustatakse ära, et abikaasade ühisvaraks on nii selle kinnisvara soetamiseks võetud pangalaenu laenu jääk kui ka veel tasumata liisingu maksed. See ei tähenda, et absoluutselt kõik teise poole täitmata kohustused on alati ühisvara, kuid asjaolusid, mis annaks alust vastupidist väita, tuleb tõendada sellel poolel, kes seda väidab. Näiteks, kui abielu ajal üks kaasadest osutub hasartmängusõltlaseks, siis asjaolu, et selle abikaasa poolt võetud laenud ei ole võetud mitte perekonna hüvanguks vaid hasartmängudeks - selle fakti tõendamise kohustus lasub abikaasal, kes seda väidab. Aga kuidas seda tõendada, kui tegelikult puudub teadmine kaasa tegelike kohustuste suurusest ning puudub ka ligipääs abikaasa pangakonto väljavõtetele. Ilmselt on see võimalik, kuid igal juhul võtab see tõendamine aega ja ressurssi ning ei pruugi sellegi poolest alati õnnestuda.

Olles juristina näinud korduvalt olukordi, kus abielu kestel vara jagamine ning varasuhte muutmine oleks päästnud perekonna suuremast hävingust, soovitan sellepeale mõelda ning eriti juhtudel, kus juba tajutakse teatud riske.


Eesti Õigusbüroo juristide kommentaarid ning pressiteated on leitavad aadressil www.juristaitab.ee

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti