Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.



Eesti Õigusbüroo poole pöördusid 70- aastase vanahärra sugulased, kelle eakalt pereliikmelt nõutakse kohtu kaudu 45 000 euro tagastamist. Väidetavalt on härra laenanud Suurbritannias registreeritud ettevõttelt 45 000 eurot sularahas ega ole seda tähtaegselt tagastanud. Juristid kahtlustavad skeemitamises ühte kodumaist ettevõtet, kes vanahärra allkirja laenulepingule hankisid hoopis teise juhtumi raames. Juristid paluvad eakatel lähedastel silm peal hoida ning nendega regulaarselt suhelda, samuti tuleks nende kõrval olla erinevate asjaajamiste juures, kuna ühest allkirjast võib sõltuda palju



Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.


Ühisvaraga seotud riske tasub maandada juba abielus olles

Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum:

Abielu on üks ilusamaid sündmusi inimese elus. Abiellutakse üldjuhul ikka armastusest, hoolimata siis sellest, kas tutvuti mõned kuud tagasi või on juba aastaid perena elatud ning vanimad lapsed hakkavad juba gümnaasiumi lõpetama.

On aga üks asi, millele selle suure õnne juures ei mõelda - mis saab siis, kui abielu lõppeb? On igati loogiline, et harmoonilise ning õnneliku abielu eel ning ajal ei soovita mõelda selle lõppemise peale, kuid elus võib juhtuda nii mõndagi ning teatud riske on mõistlik hajutada ka abielus olles.

Ilmselt on täna enamik inimesi teadlikud, et abielludes valivad abiellujad ka vararežiimi. Perekonnaseadus sätestab, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates automaatselt varaühisust. Seega on abieludes enamlevinud varasuhteks just varaühisus.

Ka abielus olles tasub kaaluda varasuhte ülevaatamist”

Nagu juba eelpool öeldud, võib elus juhtuda nii mõndagi ning teatud olukordades on mõistlik riskide hajutamise eesmärgil varasuhe üle vaadata abielus olles.
Näiteks, kui üks abikaasadest otsustab alustada kõrge riskifaktoriga ettevõtlusega, võib olla mõistlik lisaks äriplaani koostamisele ja ettevõtte asutamisele muuta ka abikaasade varasuhted, sealhulgas jagada ära juba olemasolev ühisvara. Selline tegevus aitab üldjuhul maandada ühe poole äritegevusest tulenevaid riske (samas jääb muidugi risk, et kui ettevõtmine edukaks osutub, siis ei pruugi kaasa selle hüvedest tulevikus osa saada).
Samuti tasub abikaasade vararežiimi muutmisele mõelda olukorras, kus ühe abikaasa käitumine on teda ennast ning perekonda kahjustav - näiteks hasartmängusõltuvus, üle oma võimete elamine laenude toel, alkoholism jne. Sellises olukorras võib abieluvara lepingu sõlmimine ja edaspidiseks vara lahususe valimine olla mõistlik – musta stsenaariumi korral, kui näiteks kohtutäitur täitamata kohustuste tõttu perekonna ühist eluaset soovib müüa, võib juba eelnevalt abielu ajal vara jagamine olla selleks päästerõngaks, et kogu perekond kodutuks ei jääks.

Oluline on meeles pidada - selleks, et tarbetud riskid oleks maandatud, tuleb notarisse pöörduda abieluvara jagamiseks ja varasuhte muutmiseks juba esimeste riskide ilmnemisel. Kui üks pool on oma äritegevusega juba kaotanud või suutnud kümnetes tuhandetes võlgasid tekitada, on üldjuhul hilja abieluvara jagamiseks – laenud, mis võetud abielu ajal, loetakse samuti abikaasade ühisvaraks.
 
Laialt on levinud arvamus, et abikaasade ühisvaraks on vaid positiivne vara - kinnisvara, sõidukid jne. Kuid unustatakse ära, et abikaasade ühisvaraks on nii selle kinnisvara soetamiseks võetud pangalaenu laenu jääk kui ka veel tasumata liisingu maksed. See ei tähenda, et absoluutselt kõik teise poole täitmata kohustused on alati ühisvara, kuid asjaolusid, mis annaks alust vastupidist väita, tuleb tõendada sellel poolel, kes seda väidab. Näiteks, kui abielu ajal üks kaasadest osutub hasartmängusõltlaseks, siis asjaolu, et selle abikaasa poolt võetud laenud ei ole võetud mitte perekonna hüvanguks vaid hasartmängudeks - selle fakti tõendamise kohustus lasub abikaasal, kes seda väidab. Aga kuidas seda tõendada, kui tegelikult puudub teadmine kaasa tegelike kohustuste suurusest ning puudub ka ligipääs abikaasa pangakonto väljavõtetele. Ilmselt on see võimalik, kuid igal juhul võtab see tõendamine aega ja ressurssi ning ei pruugi sellegi poolest alati õnnestuda.

Olles juristina näinud korduvalt olukordi, kus abielu kestel vara jagamine ning varasuhte muutmine oleks päästnud perekonna suuremast hävingust, soovitan sellepeale mõelda ning eriti juhtudel, kus juba tajutakse teatud riske.


Eesti Õigusbüroo juristide kommentaarid ning pressiteated on leitavad aadressil www.juristaitab.ee

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti