93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 20 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.


Üha rohkem võõrtööjõudu otsib abi juristidelt

Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.
Üldiselt jõuavad võõrtöölised juristi jutule viimases hädas ning enamjaolt on probleemiks töölepinguga seonduv, eeskätt töötasu. On palju juhtumeid, kus tööleping on küll sõlmitud, kuid töötaja seda ise näinud ei ole. Sagedased on ka olukorrad, kus töölepingusse on Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel kirjutatud võõrtöölise palkamiseks ettenähtud summa, näiteks 1200 eurot, kuid töötajale tasutakse üksnes 600. 

Eesti Õigusbüroo kogenud tööõigusjuristi Katrin Martise sõnul ei ole tema pika karjääri jooksul olnud veel nii intensiivset tungi juristi vastuvõtule võõrtööliste poolt. “Üheltpoolt on kena, et nad julgevad abi otsida ning üldjuhul saamegi neid aidata. Teisalt teeb aga kurvaks see, et meie tööandjad neid sageli ära kasutavad ning töötasudega susserdavad. PPA on ette näinud kindlad palgatasemed erineva kvalifikatsiooniga võõrtööjõule, kuid ega neid tasemeid väga järgima ei kiputa ning sageli on võõramaalasel nii hea meel töökoha üle, et ta ei julge küsida ei töölepingut ega ka näiteks ületundide eest töötasu,” sõnas Martis. 

Martis meenutab ühte tööandjast klienti, kes tuli nõustamisele ning küsis juristilt konkreetselt - kuidas peaksin käituma, kui ma ei soovi ukrainlase töötasult makse tasuda. “Eks tööandjaid on loomulikult erinevaid, kuid minu kogemus pigem näitab seda, et Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest saabunud tööjõudu soovitakse võimalikult soodsalt tööle rakendada, hiilides mööda seadustest ja nõuetest. Eks siin peab riik olukorda analüüsima ning võtma kasutusele vastavad meetmed, et võõrtöölistega seonduv oleks paremini kontrollitav,” lisas Martis.  

2,5 aastaga on tööõiguse küsimustes Eesti Õigusbüroo poole pöördutud 1806 korral, enim on töövaidlusi olnud Tallinnas (1099), Tartus (173) ning Narvas (142).  

Jurist tuletab meelde, et tööleping peab kindlasti olema sõlmitud kirjalikult ning sisaldama vähemalt järgmisi punkte:

1)         tööandja ning töötaja andmed
2)         töötamise koht
3)         töötaja ametinimetus ja töö sisu
4)         täis- või osaline tööaeg (konkreetselt määratleda osalise tööaja kestvus)
5)         töötasu suurus ning tasumise kuupäev
6)         poolte allkirjad
Eesti