Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Üha enam Eesti naisi satuvad välismaiste noormeeste pettuste ohvriks

Eesti Õigusbüroo
Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud mitmeid Eesti naisi, keda on petetud välismaise päritoluga meeste poolt. Enamjaolt tutvutakse internetis ning libekeelsed välismaised noormehed suudavad meisterliku mesijutuga eestlannadelt välja pumbata nii raha kui ka nõusolekut abiellumiseks elamisloa saamise eesmärgil. Jurist kutsub eestlannasi üles kainet mõistust säilitama ning selgitab antud olukordade ohte.

Raha laenamise puhul on skeem lihtne ning kõikide juhtumite puhul sarnane - tutvutakse internetis, tekib usaldus ning isegi kiindumus ja armumine. Mees tunnetab hästi usalduse taset ning õigel hetkel, kui tunded on haripunktis, palub ta naiselt rahalist abi. Suhtlus kestabki üldjuhul senikaua, kuni naine suudab veel raha hankida, pärast seda kaob mees kui tina tuhka.

Abiellumisega on sarnane stsenaarium - tutvutakse internetis ning jõutakse kiindumuse ning armumise faasi. Seejärel kohtutakse üldjuhul mehe kodumaal ning siis ka abiellutakse. Kui abielu sõlmitud, on mehe missioon elamisloa saamise näol täidetud ning ta lahkub mõnda Euroopa riiki.
 
Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv soovitab laenuleping sõlmida ka juhul, kui inimese vastu on usaldus olemas ning leping tundub ülepaisutatud meede. “Kui inimene vabatahtlikult kellelegi raha saadab, siis seda hiljem laenu pähe tagasi nõuda on keeruline. Inimsuhted on sageli muutlikud - raha laenates võivad suhted suurepärased olla, kuid kui saabub aeg võlg tagasi küsida, võivad suhted järsult halveneda ning kontakt võlgnikuga kaduda. Laenudega seotud vaidlused on kõige sagedasem põhjus, miks inimesed juristi abi vajavad. Soovitan soojalt raha laenamine fikseerida ning ka näiteks pangaülekannet tehes märkida lisainfo lahtrisse, et tegemist on laenuga,” sõnas Perv.

Perv lisab, et alustuseks on mõistlik inimese nime guugeldada, kuna sageli on sama inimese ohvrid juba selle inimese eest teisi hoiatanud ning need lood on internetis leitavad. “Kõige kurvemad on juhtumid, kus mees on eestlanna rahast tühjaks teinud, abielu sõlminud ning siis nelja tuule poole kadunud. On olnud juhtumeid, kus naine on kasutanud ära kõik võimalused erinevatelt asutustelt laenu saada ning hiljem tuleb võetud kohustusi kanda kümneid aastaid. Näiteks üks sama skeemi ohvriks langenud naisterahvas on juba aastaid elanud 100 euroga kuus, kuna ülejäänu võtab arvelt kohtutäitur. Üks asi on petiselt raha tagasi saamine, mis on üsna ebatõenäoline, kuid vähemalt sama keeruline on abielu lahutada inimesest, keda enam tabada ei õnnestu,” lisas Perv.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Kahe aasta jooksul on selle projekti raames abistatud juba 17 000 inimest. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti ▼