Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.


Üha enam Eesti naisi satuvad välismaiste noormeeste pettuste ohvriks

Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud mitmeid Eesti naisi, keda on petetud välismaise päritoluga meeste poolt. Enamjaolt tutvutakse internetis ning libekeelsed välismaised noormehed suudavad meisterliku mesijutuga eestlannadelt välja pumbata nii raha kui ka nõusolekut abiellumiseks elamisloa saamise eesmärgil. Jurist kutsub eestlannasi üles kainet mõistust säilitama ning selgitab antud olukordade ohte.

Raha laenamise puhul on skeem lihtne ning kõikide juhtumite puhul sarnane - tutvutakse internetis, tekib usaldus ning isegi kiindumus ja armumine. Mees tunnetab hästi usalduse taset ning õigel hetkel, kui tunded on haripunktis, palub ta naiselt rahalist abi. Suhtlus kestabki üldjuhul senikaua, kuni naine suudab veel raha hankida, pärast seda kaob mees kui tina tuhka.

Abiellumisega on sarnane stsenaarium - tutvutakse internetis ning jõutakse kiindumuse ning armumise faasi. Seejärel kohtutakse üldjuhul mehe kodumaal ning siis ka abiellutakse. Kui abielu sõlmitud, on mehe missioon elamisloa saamise näol täidetud ning ta lahkub mõnda Euroopa riiki.
 
Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv soovitab laenuleping sõlmida ka juhul, kui inimese vastu on usaldus olemas ning leping tundub ülepaisutatud meede. “Kui inimene vabatahtlikult kellelegi raha saadab, siis seda hiljem laenu pähe tagasi nõuda on keeruline. Inimsuhted on sageli muutlikud - raha laenates võivad suhted suurepärased olla, kuid kui saabub aeg võlg tagasi küsida, võivad suhted järsult halveneda ning kontakt võlgnikuga kaduda. Laenudega seotud vaidlused on kõige sagedasem põhjus, miks inimesed juristi abi vajavad. Soovitan soojalt raha laenamine fikseerida ning ka näiteks pangaülekannet tehes märkida lisainfo lahtrisse, et tegemist on laenuga,” sõnas Perv.

Perv lisab, et alustuseks on mõistlik inimese nime guugeldada, kuna sageli on sama inimese ohvrid juba selle inimese eest teisi hoiatanud ning need lood on internetis leitavad. “Kõige kurvemad on juhtumid, kus mees on eestlanna rahast tühjaks teinud, abielu sõlminud ning siis nelja tuule poole kadunud. On olnud juhtumeid, kus naine on kasutanud ära kõik võimalused erinevatelt asutustelt laenu saada ning hiljem tuleb võetud kohustusi kanda kümneid aastaid. Näiteks üks sama skeemi ohvriks langenud naisterahvas on juba aastaid elanud 100 euroga kuus, kuna ülejäänu võtab arvelt kohtutäitur. Üks asi on petiselt raha tagasi saamine, mis on üsna ebatõenäoline, kuid vähemalt sama keeruline on abielu lahutada inimesest, keda enam tabada ei õnnestu,” lisas Perv.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Kahe aasta jooksul on selle projekti raames abistatud juba 17 000 inimest. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti