Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Tasuta õigusabi on sel aastal saanud üle 5100 inimese

Alates sellest kevadest pakub Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi Eestis elavatele inimestele
Alates sellest kevadest pakub Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi Eestis elavatele inimestele, kelle brutosissetulek jääb alla statistikaameti avaldatud 1,5-kordse keskmise palga ehk alla 1801 euro. Seda võimalust on tänaseks päevaks kasutanud juba üle 5100 inimese, kuid inimeste aktiivsus võiks olla suurem, kuna rahalisi vahendeid on selleks aastaks veel üle 200 000 euro.
 
„Eestis on suur hulk inimesi, kes ootamatute õigusküsimuste ilmnemisel ei suuda oma vahenditest õigusnõu küsida või varasema kogemuse puudumise tõttu ei tea, kuhu pöörduda tuleks. Seetõttu pakub justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga õigusabi kättesaadavuse parandamiseks tasuta ja turutingimustest soodsamalt õigusnõustamist inimestele üle kogu Eesti,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
 
Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv sõnas, et suur osa nende poole pöördunud inimestest on oma probleemile lahenduse leidnud kiiresti, sageli vaid paari tunniga, millest ongi inimestele tekkinud arusaam, et tegemist on tasuta õigusabiga. Pikemate ja keerukamate probleemide korral tuleb kliendil küll teenuse eest tasuda, kuid seda palju soodsamalt, kui tavaturu tingimusel . „Probleemidel on kombeks ajaga vaid kasvada, mistõttu teeb nende eiramine lahenduse leidmise veelgi keerukamaks. Seetõttu on soovitame inimestel mure korral võimalikult kiiresti abi küsida,“ julgustas Perv inimesi abi saamiseks koheselt Eesti Õigusbüroo poole pöörduma.
 
Inimeste peamised pöördumised on senini olnud seotud peamiselt võla- ja perekonna õigusega: vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega ning elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid. Samuti on juristid andnud inimestele nõu ka vaidlustes tööandjaga, pärimisasjades, naabrite- ja korteriühistu liikmete vahelistes vaidlustes ning suhtluses kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega.
 
Kvaliteetset õigusabi annavad juristid väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti teel. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aitavad nad koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega. Käesoleva projekti raames ei esindata süüdistatavaid ega kahtlustatavaid.
 
Õigusnõu pakutakse 15 nõustamiskohas üle Eesti samuti ka veebi- ja telefoni vahendusel nii eesti kui ka vene keeles. Teenuse tingimustega saab tutvuda ja nõustamisele registreeruda veebikeskkonnas Jurist Aitab, telefonil 688 0400 ja e-posti teel abi@juristaitab.ee. Helistada saab esmaspäevast reedeni kell 9–17.
 
Tasuta ja soodustingimustel õigusabi projekt kestab aastani 2020
Eesti