Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Tasuta õigusabi on sel aastal saanud üle 5100 inimese

Alates sellest kevadest pakub Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi Eestis elavatele inimestele
Alates sellest kevadest pakub Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi Eestis elavatele inimestele, kelle brutosissetulek jääb alla statistikaameti avaldatud 1,5-kordse keskmise palga ehk alla 1801 euro. Seda võimalust on tänaseks päevaks kasutanud juba üle 5100 inimese, kuid inimeste aktiivsus võiks olla suurem, kuna rahalisi vahendeid on selleks aastaks veel üle 200 000 euro.
 
„Eestis on suur hulk inimesi, kes ootamatute õigusküsimuste ilmnemisel ei suuda oma vahenditest õigusnõu küsida või varasema kogemuse puudumise tõttu ei tea, kuhu pöörduda tuleks. Seetõttu pakub justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga õigusabi kättesaadavuse parandamiseks tasuta ja turutingimustest soodsamalt õigusnõustamist inimestele üle kogu Eesti,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
 
Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv sõnas, et suur osa nende poole pöördunud inimestest on oma probleemile lahenduse leidnud kiiresti, sageli vaid paari tunniga, millest ongi inimestele tekkinud arusaam, et tegemist on tasuta õigusabiga. Pikemate ja keerukamate probleemide korral tuleb kliendil küll teenuse eest tasuda, kuid seda palju soodsamalt, kui tavaturu tingimusel . „Probleemidel on kombeks ajaga vaid kasvada, mistõttu teeb nende eiramine lahenduse leidmise veelgi keerukamaks. Seetõttu on soovitame inimestel mure korral võimalikult kiiresti abi küsida,“ julgustas Perv inimesi abi saamiseks koheselt Eesti Õigusbüroo poole pöörduma.
 
Inimeste peamised pöördumised on senini olnud seotud peamiselt võla- ja perekonna õigusega: vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega ning elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid. Samuti on juristid andnud inimestele nõu ka vaidlustes tööandjaga, pärimisasjades, naabrite- ja korteriühistu liikmete vahelistes vaidlustes ning suhtluses kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega.
 
Kvaliteetset õigusabi annavad juristid väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti teel. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aitavad nad koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega. Käesoleva projekti raames ei esindata süüdistatavaid ega kahtlustatavaid.
 
Õigusnõu pakutakse 15 nõustamiskohas üle Eesti samuti ka veebi- ja telefoni vahendusel nii eesti kui ka vene keeles. Teenuse tingimustega saab tutvuda ja nõustamisele registreeruda veebikeskkonnas Jurist Aitab, telefonil 688 0400 ja e-posti teel abi@juristaitab.ee. Helistada saab esmaspäevast reedeni kell 9–17.
 
Tasuta ja soodustingimustel õigusabi projekt kestab aastani 2020
Eesti