Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.


Tasuta õigusabi on sel aastal saanud üle 5100 inimese

Alates sellest kevadest pakub Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi Eestis elavatele inimestele
Alates sellest kevadest pakub Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi Eestis elavatele inimestele, kelle brutosissetulek jääb alla statistikaameti avaldatud 1,5-kordse keskmise palga ehk alla 1801 euro. Seda võimalust on tänaseks päevaks kasutanud juba üle 5100 inimese, kuid inimeste aktiivsus võiks olla suurem, kuna rahalisi vahendeid on selleks aastaks veel üle 200 000 euro.
 
„Eestis on suur hulk inimesi, kes ootamatute õigusküsimuste ilmnemisel ei suuda oma vahenditest õigusnõu küsida või varasema kogemuse puudumise tõttu ei tea, kuhu pöörduda tuleks. Seetõttu pakub justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga õigusabi kättesaadavuse parandamiseks tasuta ja turutingimustest soodsamalt õigusnõustamist inimestele üle kogu Eesti,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
 
Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv sõnas, et suur osa nende poole pöördunud inimestest on oma probleemile lahenduse leidnud kiiresti, sageli vaid paari tunniga, millest ongi inimestele tekkinud arusaam, et tegemist on tasuta õigusabiga. Pikemate ja keerukamate probleemide korral tuleb kliendil küll teenuse eest tasuda, kuid seda palju soodsamalt, kui tavaturu tingimusel . „Probleemidel on kombeks ajaga vaid kasvada, mistõttu teeb nende eiramine lahenduse leidmise veelgi keerukamaks. Seetõttu on soovitame inimestel mure korral võimalikult kiiresti abi küsida,“ julgustas Perv inimesi abi saamiseks koheselt Eesti Õigusbüroo poole pöörduma.
 
Inimeste peamised pöördumised on senini olnud seotud peamiselt võla- ja perekonna õigusega: vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega ning elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid. Samuti on juristid andnud inimestele nõu ka vaidlustes tööandjaga, pärimisasjades, naabrite- ja korteriühistu liikmete vahelistes vaidlustes ning suhtluses kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega.
 
Kvaliteetset õigusabi annavad juristid väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti teel. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aitavad nad koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega. Käesoleva projekti raames ei esindata süüdistatavaid ega kahtlustatavaid.
 
Õigusnõu pakutakse 15 nõustamiskohas üle Eesti samuti ka veebi- ja telefoni vahendusel nii eesti kui ka vene keeles. Teenuse tingimustega saab tutvuda ja nõustamisele registreeruda veebikeskkonnas Jurist Aitab, telefonil 688 0400 ja e-posti teel abi@juristaitab.ee. Helistada saab esmaspäevast reedeni kell 9–17.
 
Tasuta ja soodustingimustel õigusabi projekt kestab aastani 2020
Eesti