Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.


Remondifond ning ühistu laenumaksed - kes peab tasuma, kas üürnik või üürileandja? Kas juba tasutud maksed saab tagasi nõuda?

Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht selgitab:

Üürilepingu puhul on tegemist kasutuslepinguga, mida reguleerib võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 15. peatükk. VÕS § 271 alusel kohustub üürnik maksma üürileandjale üüri ja VÕS § 292 lg 1 alusel lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Seega ei pea üürnik tasuma kõrvalkulusid, kui selles pole kokku lepitud. Kui üürnikuga on kokku lepitud, et lisaks üürile peab ta tasuma ka kõrvalkulusid, siis siinkohal on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud kohtuasjas nr nr 3-2-1-91-15 p. 12 seisukohale, et üürnik peab üürileandjale üürilepingujärgse kõrvalkuluna hüvitama eelduslikult kulud, mis seostuvad asja kasutamisega ja mille eest üürileandja on tasunud kolmandale isikule. Tasu üürniku kasutatud elektri eest tuleb lugeda VÕS § 292 lõike 1 tähenduses asja kasutamisega seotud kuluks, toimugu kasutamine siis kas seadusliku või ebaseadusliku ahela kaudu.

Põhjendamatu on nõuda üürnikult remondifondi makse ja sihtotstarbeliste laenumaksete tasumist”

Et edaspidiseid vaidlusi üürileandja ja üürniku vahel vältida, on soovitav üürilepingus lahti kirjutada, milliseid konkreetseid üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid kohustub üürnik tasuma. Tavaliselt on nendeks vesi, elekter, küte, gaas (vastavalt mõõturitele) ja hooldustasud, mida üürilendja kohustub tasuma kolmandale isikule. Antud juhul seostuvad kõik need kulud üüritud asja kasutamisega ja neid tuleb tasuda üksnes siis, kui selles on kokku lepitud. Põhjendamatu on nõuda üürnikult remondifondi makse ja sihtotstarbeliste laenumaksete tasumist, kuivõrd need kulud ei ole otseselt seotud üüritud asja (üürikoreri) kasutamisega, tulenevalt VÕS § 292 lg 1 sätestatust.

VÕS § 273 alusel on kokkulepe tühine, kui üürniku kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. Korterelamu remondifondi makse ja laenumaksete tegemine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja. 01.01.2018.a. jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 35 lg 2 p 5 ja 6 alusel on korteriomaniku kohustuseks korteriomandi kaasomandi osa eseme remondiks kohase suurusega remondifondi loomine ja laenumaksete tasumine. Üürileandja on korteriomandi omanikuks, kellel lasub remondifondi ja laenumaksete tasumise kohustus. Remondifondi ja korterelamu laenumakseid tasuvad korteriomanikud kaasomandi osa remondiks, elamu seisukorra parandamiseks ja need kulud ei ole seotud korteriomandi kui reaalosa kasutamisega, mistõttu ei ole need VÕS § 292 lg 1 kõrvalkuludeks, mida võib nõuda üürnikult lisaks üürile.

“Üürnik võib tasutud remondifondi- ning laenumaksed tagasi nõuda”

Isegi sellisel juhul, kui üürnik on neid tasunud või üürileandjaga kokku leppinud, on üürnikul õigus need üürileandajalt tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel, lähtudes VÕS § 273 kokkuleppe tühisusest ja VÕS § 1028 lg 1 alusetu rikastumise sätetest. Selline seaduses sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Seega on üürnikul õigus nõuda tagasi tema poolt alusetult makstud remondifondi ja laenumaksed. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Seadusest tulenevalt peab üürnik maksma selliste teenuste ja tegude eest, mis on seotud eluruumi kasutamisega, kuid ei pea kandma kulutusi, mis on seotud elamu või eluruumi korrashoiuga. Seega, kui on kokku lepitud, et üürnik peab kandma ka elamu korrashoiuga seotud kulud, on selline kokkulepe tühine. Üürniku nõudel peab üürileandja üürnikule tagastama summad, mis üürnik on maksnud elamu remondifondi ja laenujäägi katteks. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Üürikomisjon oma 04.05.2012 otsuses nr 11-1/203/11.

Lisaks võib nõuda üürnik tagastavalt summalt viivist alates vastava nõude esitamisest VÕS § 113 alusel VÕS § 94 sätestatud määras, mis käesoleval ajal on 0,02% päevas.

“Korteriomanikul ei ole õigust nõuda vahendustasu”

Üsna sageli kohtame olukordi, kus korter antakse üürile küll otse omanikult ning kinnisvaramaakleri sekkumiseta, kuid omanik nõuab sellegipoolest vahendustasu.

Üürilepingu sõlmimisel saab nõuda vahendustasu 1 kuu üüri ulatuses üksnes juhul, kui üüripind on leitud kinnisvaramaakleri vahendusel. See on tasu kinnisvaramaaklerile, mitte omanikule.

Omanikul on õigus nõuda tagatisraha kuni 3 kuu üüri ulatuses. Muid tasusid ei ole omanikul õigus nõuda. Kui kinnisvaramaakler sõlmib üürilepingu, siis vahendustasus sisalduvad vastavad tasud, mille saab maakler endale just tasuna vahendamise eest.

Eesti Õigusbüroo juristide kommentaarid ning pressiteated on leitavad aadressil www.juristaitab.ee

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti