Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.


Õigusabi uus ajastu - Eesti tunnustatud investorid tegid investeeringu uue õigusabi platvormi arendamisse

Varajase faasi riskiinvesteeringute fond Superangel ning Eesti Õigusbüroo sõlmisid investorlepingu, mille kohaselt panustab fond õigusabi platvormi loomisesse ja välisturgudel käivitamisse. Õigusabi teenuse ostmise ja müümise protsess muutub lihtsamaks, läbipaistvamaks ning soodsamaks
Eesti Õigusbüroo on eesmärgiks võtnud õigusabiteenuse kättesaadavuse suurendamise läbi nutika lahenduse ning antud investeering annab hoogu juba alanud arendustöödele ja välisturgudele laienemisele. Tulemuseks saab olema läbipaistvam ning taskukohasem juriidiline abi inimestele ning mugav tööriist juristidele, millega on järgmisel aastal plaanis siseneda kahele-kolmele välisturule.

Eesti Õigusbüroo asutaja ja tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul on suur heameel näha, et investoritele on meeskonna senised pingutused silma jäänud ning soovitakse panustada platvormi arendusse. “Õigusabi teenuse osutamine on iganenud ning meie eesmärk on seda iganenud turgu raputada suure muudatusega - see, kuidas inimesed on harjunud õigusabi saama muutub oluliselt, me viime õigusabi andmise täiesti uuele tasemele. Minu ennustus on, et 5 aasta pärast oleme globaalselt taxify mõõtu platvorm õigusabi valdkonnas,” sõnas Fjodorov.

Kui statistika järgi teenindavad advokaadi- ja õigusbürood vaid 20% elanikkonnast ehk kõige maksejõulisemat osa, siis Eesti Õigusbüroo on valinud turuosa, kus vajadus õigusabi järele on kõige suurem – ligi 80%.

Superangeli asutaja ja juhtivpartner Rain Rannu peab Eesti Õigusbüroo plaane ambitsioonikaks ning näeb uues platvormis suurt potentsiaali. “Meile meeldib Eesti Õigusbüroo meeskond, nende tugev valdkonna tundmine ja ambitsioon Eestist välja murda. Nad on loomas midagi, mis on paljudele kasulik, nad on muutmas senist arusaama õigusabist. Eestis juba praeguseks saavutatud edu loob väga tugeva pinnase välisturgudele laienemiseks.”

Fjodorov lisab, et nii nagu mujal maailmas on ka Eestis suur hulk inimesi kes vajavad õigusabi, kuid ei saa seda endale lubada ning samas on palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel pole piisavalt hõivet. “Oleme loomas platvormi, mis viib mugavaimal ning soodsaimal viisil kokku need kaks gruppi - õigusabi vajajad ning juristid. Õigusabi saab olema sama lihtne nagu takso tellimine - vaja on üksnes nutiseadet ning õigusalast probleemi mida lahendada soovitakse. Tänu tugevale meeskonnale ning vajalikele abikätele oleme läbimurdele õigusnõustamise süsteemis lähemal kui kunagi varem,” lisas Fjodorov.

Lisaks taskukohasemale ning läbipaistvamale õigusabi platvormile arendab Eesti Õigusbüroo meeskond ka erinevaid nutikaid lahendusi, mis suudavad inimesi abistada tasuta. Nii näiteks loodi sepetmbris Eesti esimene robotjurist Juura, kes oskab inimesi abistada inkassode alusetute nõuete osas ning teeb seda täiesti tasuta. Juuraga saab tutvuda siin: m.me/juristaitab.ee

Eesti Õigusbüroo on 1,5 aastaga kasvanud Eesti suurimaks õigusbürooks, kellel on 13 000 klienti ning nende abistamiseks 35 juristi.

Superangel (http://superangel.io) on varajase faasi risikinvesteeringute fond, mille asutajateks ja partneriteks on edukad tehnoloogiaettevõtjad Rain Rannu, Veljo Otsason ning Marek Kiisa, kelle investeeringute hulka kuuluvad Taxify, Fortumo, Pipedrive, Veriff. Lisaks riskiinvesteeringutele pakub Superangel ka aastast “kõrgmäestiku treeningprogrammi” Alpine House varajase faasi startup-ettevõtetele, millesse kandideerida saab http://superangel.io/alpinehouse 

Eesti