Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.


Õigusabi uus ajastu - Eesti tunnustatud investorid tegid investeeringu uue õigusabi platvormi arendamisse

Varajase faasi riskiinvesteeringute fond Superangel ning Eesti Õigusbüroo sõlmisid investorlepingu, mille kohaselt panustab fond õigusabi platvormi loomisesse ja välisturgudel käivitamisse. Õigusabi teenuse ostmise ja müümise protsess muutub lihtsamaks, läbipaistvamaks ning soodsamaks
Eesti Õigusbüroo on eesmärgiks võtnud õigusabiteenuse kättesaadavuse suurendamise läbi nutika lahenduse ning antud investeering annab hoogu juba alanud arendustöödele ja välisturgudele laienemisele. Tulemuseks saab olema läbipaistvam ning taskukohasem juriidiline abi inimestele ning mugav tööriist juristidele, millega on järgmisel aastal plaanis siseneda kahele-kolmele välisturule.

Eesti Õigusbüroo asutaja ja tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul on suur heameel näha, et investoritele on meeskonna senised pingutused silma jäänud ning soovitakse panustada platvormi arendusse. “Õigusabi teenuse osutamine on iganenud ning meie eesmärk on seda iganenud turgu raputada suure muudatusega - see, kuidas inimesed on harjunud õigusabi saama muutub oluliselt, me viime õigusabi andmise täiesti uuele tasemele. Minu ennustus on, et 5 aasta pärast oleme globaalselt taxify mõõtu platvorm õigusabi valdkonnas,” sõnas Fjodorov.

Kui statistika järgi teenindavad advokaadi- ja õigusbürood vaid 20% elanikkonnast ehk kõige maksejõulisemat osa, siis Eesti Õigusbüroo on valinud turuosa, kus vajadus õigusabi järele on kõige suurem – ligi 80%.

Superangeli asutaja ja juhtivpartner Rain Rannu peab Eesti Õigusbüroo plaane ambitsioonikaks ning näeb uues platvormis suurt potentsiaali. “Meile meeldib Eesti Õigusbüroo meeskond, nende tugev valdkonna tundmine ja ambitsioon Eestist välja murda. Nad on loomas midagi, mis on paljudele kasulik, nad on muutmas senist arusaama õigusabist. Eestis juba praeguseks saavutatud edu loob väga tugeva pinnase välisturgudele laienemiseks.”

Fjodorov lisab, et nii nagu mujal maailmas on ka Eestis suur hulk inimesi kes vajavad õigusabi, kuid ei saa seda endale lubada ning samas on palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel pole piisavalt hõivet. “Oleme loomas platvormi, mis viib mugavaimal ning soodsaimal viisil kokku need kaks gruppi - õigusabi vajajad ning juristid. Õigusabi saab olema sama lihtne nagu takso tellimine - vaja on üksnes nutiseadet ning õigusalast probleemi mida lahendada soovitakse. Tänu tugevale meeskonnale ning vajalikele abikätele oleme läbimurdele õigusnõustamise süsteemis lähemal kui kunagi varem,” lisas Fjodorov.

Lisaks taskukohasemale ning läbipaistvamale õigusabi platvormile arendab Eesti Õigusbüroo meeskond ka erinevaid nutikaid lahendusi, mis suudavad inimesi abistada tasuta. Nii näiteks loodi sepetmbris Eesti esimene robotjurist Juura, kes oskab inimesi abistada inkassode alusetute nõuete osas ning teeb seda täiesti tasuta. Juuraga saab tutvuda siin: m.me/juristaitab.ee

Eesti Õigusbüroo on 1,5 aastaga kasvanud Eesti suurimaks õigusbürooks, kellel on 13 000 klienti ning nende abistamiseks 35 juristi.

Superangel (http://superangel.io) on varajase faasi risikinvesteeringute fond, mille asutajateks ja partneriteks on edukad tehnoloogiaettevõtjad Rain Rannu, Veljo Otsason ning Marek Kiisa, kelle investeeringute hulka kuuluvad Taxify, Fortumo, Pipedrive, Veriff. Lisaks riskiinvesteeringutele pakub Superangel ka aastast “kõrgmäestiku treeningprogrammi” Alpine House varajase faasi startup-ettevõtetele, millesse kandideerida saab http://superangel.io/alpinehouse 

Eesti