93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 20 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.


Naisterahvas tõsteti seaduslikust kodust tuttavate poolt tänavale

Eesti Õigusbüroo poole pöördus septembris inimene, kes maikuus enda kodust sõprade poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei aidanud ka politsei olukorda lahendada. Tänaseks 5 kuud koduta olnud inimest abistab Eesti Õigusbüroo jurist, kes kohtu kaudu taotleb korteriomandi väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest.
Korteri omanikule tulid külla tema kunagised tuttavad mees ja naine, kes omaniku külalislahkust kuritarvitades keeldusid korterist lahkumast ning 1. mail hõivas paarike omavoliliselt kogu korteri, vahetades omaniku poeskäigu ajal ära ukse koos ukseukuga. Nii ongi korter tänaseni ebaseaduslikus valduses ning korteri omanik on juba viis kuud ööbinud pargipinkidel, tuttavate juures ning ka erinevates trepikodades. 

Eesti Õigusbüroo kogenud juristi Merike Roosilehte paneb imestama asjaolu, et politsei taolises olukorras inimesi ei aita. “Kujutage nüüd ette, et teil on külalised ja lähete kodu lähedal asuvasse toidupoodi. Tagasi tulles aga ei lase tuttavad teid enam koju, mõne aja pärast on vahetatud ka ukselukk ning ongi kõik - jäätegi tänavale. Täpselt nii meie kliendiga juhtus ning on tõesti kummaline, et politsei taolises olukorras inimesi abistada ei suuda ning tuleb oodata kohtuotsust, mis teadupärast võtab aega,” sõnas Roosileht. 

Roosileht lisab, et kõige tipuks on korteris resideeruvad inimesed ühe toa ka välja juba üürinud, ehk siis teenivad võõras korteris tõenäoliselt renditulu. “Oleme politsei abi korduvalt palunud, kuid politsei seisukoht oli pehmelt öeldes jahmatav - nende arvates peaks korteris ruumi jaguma ka omanikule. Tegelik olukord on aga see, et kahetoalise korteri ühes toas elab omaniku välja tõstnud paarike ning teises toas elab nende poolt rentnikuks võetud noormees. Loomulikult on kõik täna korteris viibijad omaniku tahte vastaselt ning ilma ühegi lepinguta,” lisas Roosileht. 

Jurist on koos kliendiga käinud ka tema seadusliku kodu ukse taga, kuid omavoliliselt korteri üle võtnud inimesed ei ole ust avanud. 

Omandiga seotud vaidlused on Eesti Õigusbüroos küll tavalised, kuid taoline olukord on ka meie staažikate juristide jaoks üsna ebatavaline. 

Juristi nõuanne! 

Kuigi sellistes olukordades uurimisasutus kriminaalmenetlust ei algata ning politsei käed jäävad lühikeseks, tasuks inimestel siiski kõigepealt esitada vastav avaldus politseisse, sest nii on võimalik tuvastada valduse rikkumise fakti. Kohtus on väga oluline tõendada, et keegi on omaniku valdust rikkunud. 

Seejärel tuleb koheselt pöörduda kohtu poole, et korter ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. See protseduur võib aega võtta vähemalt kolm kuud, kuid kiiremat lahendust ei ole. 

Lisaks valduse rikkumise fakti tõendamisele tuleb kohtusse pöördumisel teada ka nende isikute isikuandmeid, kelle vastu nõue esitatakse. Praktikas võibki tõusetuda probleem seoses sellega, et ei ole teada ebaseaduslike valdajate isikukoodid. Kohus nimelt ei saa kohustada neid isikuid koheselt vabastama korterit, kui pole võimalik isikuid tuvastada.
Külla tulnud sõbra käest on küll pisut kummaline isikukoodi või dokumendi koopiat küsida, kuid kui kellelegi pikemaks ajaks peavarju pakute, siis tasub kindluse mõttes inimese isikuandmed üles märkida.  

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti