Eesti Õigusbüroo on koostöös
justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates
2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni
1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed,
siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning
soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad
inimesed.
Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud
olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga
halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on
keerukas ning aeganõudev protsess,
soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.
Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot
kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse
kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus.
Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla
paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.
Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud
olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga
halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on
keerukas ning aeganõudev protsess,
soovitab Eesti Õigusbüroo jurist
kinkelepingule eelistada testamenti.
Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg
temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000
euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis
ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav,
et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik
saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik.
Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.
Karistusseadustik eristab
isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse
kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist
kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib
kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,
isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline
karistus.
93-aastane vanaproua
volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja
võtma. Paraku ei saanud
vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine
suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad
võlausaldajad vanamemme
maja laenu katteks maha müüa.
Eesti Õigusbüroo
koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis
elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese
ning teenust hinnatakse kõrgelt.
Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab
selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale
turuhinnaga õigusabi lubada.
Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.
Vägivaldseid
suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul
abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et
vanemate kooselu lõppemise põhjuseks
oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures
vigastused.
Milline on karistus, kui kasutad teise inimese isikutunnistust või võltsid enda oma?
Karistusseadustik eristab
isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse
kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist
kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib
kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,
isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline
karistus.
90-ndatel oli
noorte seas üsna populaarne isikutunnistuse võltsimine,
kuna see andis võimaluse alkoholi osta ning ööklubisse pääseda. Tänavu
esineb isikutunnistuste võltsimisi vähem ning rohkem on
isikutunnistuse kuritarviatmisi ehk võõra isikutunnistuse kasutamist. Nii võltsimist
kui ka kuritarvitamist on kasutatud läbi aegade ka erinevate pettuste
kordasaatmiseks.
Seadusesilmis on dokumendi võltsimine oluliselt rangemalt karistatav kui teise isiku dokumendi kasutamine. Kui teise isiku dokumendi kasutamise eest on ette nähtud rahaline karistus kuni 500 päevamäära ulatuses, siis võltsimise eest saab määrata kas rahalisele karistuse või kuni 3 aastase vangistuse.
Eesti Õigusbüroo jurist Morris Laanemäe sõnul ei oma olulist tähtsust, mis eesmärgil isikutunnistust võltsiti või kuritarvitati. “Karistatav on nii isikutunnistuse võltsimine kui ka võltsitud isikutunnistuse kasutamine, kuid tänapäeva passi, juhiluba ja ID kaarti ei ole lihtne võltsida, mistõttu on taolisi kuritegusid varasemaga võrreldes vähem. Küll aga tuleb sagedamini ette isikutunnistuse kuritarvitamist ehk teise inimese isikutunnistuse kasutamist. Võltsimise ja kuritarvitamise vahe seisneb lihtsaltöelduna selles, et võltsimise puhul muudetakse tähtsa isikudokumendi andmeid, kuid kuritarvitamise puhul kasutatakse kellegi teise isiku tähtsat isikudokumenti. Samas ei oma aga seaduse silmis olulist tähendust eesmärk, miks isikutunnistust võltsiti või seda kuritarvitati, karistus teo motiivist ei ole otseselt sõltuv” lisas Laanemäe.
Kuritegevuse statistika kohaselt registreeriti 2018. aastal 12 tähtsa isikliku dokumendi võltsimist (KarS § 347), 49 võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimist, kasutamist või kasutusse andmist (KarS § 348) ja 109 tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamist (KarS § 349).
Seadusesilmis on dokumendi võltsimine oluliselt rangemalt karistatav kui teise isiku dokumendi kasutamine. Kui teise isiku dokumendi kasutamise eest on ette nähtud rahaline karistus kuni 500 päevamäära ulatuses, siis võltsimise eest saab määrata kas rahalisele karistuse või kuni 3 aastase vangistuse.
Eesti Õigusbüroo jurist Morris Laanemäe sõnul ei oma olulist tähtsust, mis eesmärgil isikutunnistust võltsiti või kuritarvitati. “Karistatav on nii isikutunnistuse võltsimine kui ka võltsitud isikutunnistuse kasutamine, kuid tänapäeva passi, juhiluba ja ID kaarti ei ole lihtne võltsida, mistõttu on taolisi kuritegusid varasemaga võrreldes vähem. Küll aga tuleb sagedamini ette isikutunnistuse kuritarvitamist ehk teise inimese isikutunnistuse kasutamist. Võltsimise ja kuritarvitamise vahe seisneb lihtsaltöelduna selles, et võltsimise puhul muudetakse tähtsa isikudokumendi andmeid, kuid kuritarvitamise puhul kasutatakse kellegi teise isiku tähtsat isikudokumenti. Samas ei oma aga seaduse silmis olulist tähendust eesmärk, miks isikutunnistust võltsiti või seda kuritarvitati, karistus teo motiivist ei ole otseselt sõltuv” lisas Laanemäe.
Kuritegevuse statistika kohaselt registreeriti 2018. aastal 12 tähtsa isikliku dokumendi võltsimist (KarS § 347), 49 võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimist, kasutamist või kasutusse andmist (KarS § 348) ja 109 tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamist (KarS § 349).