Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.


Milline on karistus, kui kasutad teise inimese isikutunnistust või võltsid enda oma?

Eesti Õigusbüroo
Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.

90-ndatel oli noorte seas üsna populaarne isikutunnistuse võltsimine, kuna see andis võimaluse alkoholi osta ning ööklubisse pääseda. Tänavu esineb isikutunnistuste võltsimisi vähem ning rohkem on isikutunnistuse kuritarviatmisi ehk võõra isikutunnistuse kasutamist. Nii võltsimist kui ka kuritarvitamist on kasutatud läbi aegade ka erinevate pettuste kordasaatmiseks.

Seadusesilmis on dokumendi võltsimine oluliselt rangemalt karistatav kui teise isiku dokumendi kasutamine. Kui teise isiku dokumendi kasutamise eest on ette nähtud rahaline karistus kuni 500 päevamäära ulatuses, siis võltsimise eest saab määrata kas rahalisele karistuse või kuni 3 aastase vangistuse.

Eesti Õigusbüroo jurist Morris Laanemäe sõnul ei oma olulist tähtsust, mis eesmärgil isikutunnistust võltsiti või kuritarvitati. “Karistatav on nii isikutunnistuse võltsimine kui ka võltsitud isikutunnistuse kasutamine, kuid tänapäeva passi, juhiluba ja ID kaarti ei ole lihtne võltsida, mistõttu on taolisi kuritegusid varasemaga võrreldes vähem. Küll aga tuleb sagedamini ette isikutunnistuse kuritarvitamist ehk teise inimese isikutunnistuse kasutamist. Võltsimise ja kuritarvitamise vahe seisneb lihtsaltöelduna selles, et võltsimise puhul muudetakse tähtsa isikudokumendi andmeid, kuid kuritarvitamise puhul kasutatakse kellegi teise isiku tähtsat isikudokumenti. Samas ei oma aga seaduse silmis olulist tähendust eesmärk, miks isikutunnistust võltsiti või seda kuritarvitati, karistus teo motiivist ei ole otseselt sõltuv” lisas Laanemäe.

Kuritegevuse statistika kohaselt registreeriti 2018. aastal 12 tähtsa isikliku dokumendi võltsimist (KarS § 347), 49 võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimist, kasutamist või kasutusse andmist (KarS § 348) ja 109 tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamist (KarS § 349).

Eesti ▼