Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.



Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud mitmeid Eesti naisi, keda on petetud välismaise päritoluga meeste poolt. Enamjaolt tutvutakse internetis ning libekeelsed välismaised noormehed suudavad meisterliku mesijutuga eestlannadelt välja pumbata nii raha kui ka nõusolekut abiellumiseks elamisloa saamise eesmärgil. Jurist kutsub eestlannasi üles kainet mõistust säilitama ning selgitab antud olukordade ohte.




Eesti Õigusbüroosse tuli õigusabi saama inimene, kes kaine peaga ei ole rahul enda purjus minaga ning purjus peaga ei ole rahul enda kaine minaga. Kuna neid kahte erinevat olekut on võimatu ühel ajal ühise lauataha saada, ei ole võimalik neid ka lepitada ning kompromisslahendust leida. Tänaseks on kohtule esitatud hagiavaldus, kus klient nõuab enda purjus mina-lt kaine mina alandamise ja maine kahjustamise eest vaevatasu 31 000 eurot.



Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.



Eesti Õigusbüroo pakub justiitsministeeriumiga koostöös tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele. Möödunud aastal abistati selle projekti raames 8300 inimest üle Eesti ning keskmine nõustamise aeg ühe inimese kohta oli 2,2 tundi, mis tähendab, et keskmiselt tuli enda mure lahendamise eest tasuda alla 10 euro. Kokku on Eesti Õigusbüroo 1,8 aasta jooksul abistanud 15 000 inimest ning sama projekti raames jätkatakse inimeste abistamist ka tänavu.




Varajase faasi riskiinvesteeringute fond Superangel ning Eesti Õigusbüroo sõlmisid investorlepingu, mille kohaselt panustab fond õigusabi platvormi loomisesse ja välisturgudel käivitamisse. Õigusabi teenuse ostmise ja müümise protsess muutub lihtsamaks, läbipaistvamaks ning soodsamaks



Alanud nädalal tähistatakse Eestis kuuendat korda õigusemõistmise nädalat. Eesti Õigusbüroo pakub sellega seoses oktoobri jooksul lepingutasuta õigusabi ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 1981 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist tasuta ja järgmise kolme tunni eest tuleb tasuda üksnes 20 eurot tunnis.



esoleval nädalavahetusel osales Eesti Õigusbüroo #BaseCamp häketonil, kus meie IT arendajad ehitasid koostöös juristidega 48 tunni jooksul valmis Eesti esimese robotjuristi, mis aitab koostada inkassofirmade nõuetele vastukirju. Teenus on inimestele tasuta.



Eesti Õigusbüroo klient usaldas enda sõiduki pesula hoovipeale pesukorda ootama ning sellele järele minnes avastas ta eest katkise esiosaga pesemata sõiduki. Sõidukiga oli sõidetud 30km ning liiklusõnnetusega tekitatud kahjud on sedavõrd suured, et masin läheb ilmselt nö mahakandmisele. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, kas ja kuidas usaldada enda auto remondiettevõtte või pesula hoolde ning kes vastutab tekitatud kahjude eest.



Üleeile jäi riigikohtus süüdi korruptsioonis 2015 aastal Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ehitusel järelevalvet teostanud ettevõtja. Ettevõtja küsis altkäemaksu summas 50 000 eurot ehitustöid teostanud ettevõtte juhilt Artur Fjodorovilt, kes koheselt info õiguskaitseorganitele edastas ning nendega igakülgselt koostööd kuriteo paljastamiseks tegi. Lisame siia Artur Fjodorovi kommentaari.


Millele tähelepanu pöörata laenu andmisel ning kuidas see hiljem tagasi saada?

Tänapäeval on paljude jaoks raha laenamine üks moodustest kuidas raskem aeg kergemini üle elada ning olukorda leevendada. Pangast laenamisel allkirjastame lepingu ning määrame tagasimaksmise korra, mille järgimist pank kontrollib. Kuidas aga anda laenu enda tuttavatele - sõpradele, kellega on teatav usalduslik suhe ning kuidas käituda olukorras, kus heas usus antud laenu enam tagasi ei õnnestu saada? Toome siinkohal välja mõned soovitused, mida raha laenamisel ning tagasinõudmisel silmas pidada.

Igasuguse laenamise eelduseks on usaldus - tõenäoliselt ei laena me enda vara või raha inimesele, keda me piisavalt ei usalda. Mida suurem väärtus on varal või mida suurem summa raha, seda suurem peab see usaldus olema. Küsimus on, kas üksnes usaldusest piisab?

Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv soovitab hilisemate segaduste ning arusaamatuste vältimiseks laenutehing siiski fikseerida. “Laenamine on alati inimese enda otsus, mis baseerub usaldusel ning tunnetusel, kuid otsus sõltub kindlasti ka summast. Kui laenad vennale 27 eurot, siis ilmselt keegi lepingut sõlmima ei hakka. Kui aga laenad 1000 eurot tuttavale, tuleks mõelda kirjalikule laenulepingule ja ka võimalikule tagatise seadmisele, mis laenu mittetagastamisel kataks tekitatud kahju,” sõnas Perv.
 
Perv lisab veel, et juristina on ta näinud väga palju erinevaid võlgnevuse kaasusi ning tema soovitus on ühene – sõlmige kirjalikud laenulepingud ja nõudke laenulepingu tagamiseks tagatist, mis oma väärtuselt oleks võrdne laenusummaga või sellest suurem.

Toome siinkohal välja mõned olulised punktid, mida laenamisel silmas pidada:
1)   Uuri inimese tausta!
Kuigi võid laenusaajaga olla tuttav, on siiski soovitav uurida tema tausta nii sotsiaalmeedias kui ka avalikes andmebaasides. Kui laenusaajal on eelnevalt olnud probleeme maksukäitumisega, on ilmselt selle kohta internetis ka info olemas. Avalikest andmebaasidest on mõistlik kasutada Kinnistus- ja Äriregistri võimalusi, kust on võimalik väikese tasu eest saada andmeid laenusaajale kuuluvate ettevõtete ja kinnisvara osas.
2)   Sõlmi leping kirjalikult!
Võlaõigusseaduse kohaselt ei pea laenuleping olema sõlmitud kirjalikult või notariaalselt. Enamik väiksemate summade laenamisi toimuvad suulise lepingu alusel. Mida aga suuremaks kasvavad summad, seda olulisemaks saab laenu kirjalikult vormistamine ning mõlemapoolne allkirjastamine. Kirjalikult sõlmitud leping annab võimaluse kohtuvaidluse käigus tõendada kokkuleppe olemasolu ja tingimusi.
3)   Küsi laenule tagatis!
Suuremate summade laenamisel on mõistlik küsida laenusaajalt tagatist. Tagatise suurus peaks olema laenu summaga võrdne või suurem. Tagatiseks saab seada nii registerpanti (sõiduautole), panti (vallasvarale) või hüpoteeki (kinnisvarale). Tagatise olemasolu garanteerib laenuandjale võimaluse laenusaaja poolt kohustuste mittetäitmise korral pandiese realiseerida ja seeläbi laen kustutada. Kõige riskivabam laenu andmine on tagada laen notariaalse laenulepinguga, millega pannakse tagatiseks olevale kinnisvarale hüpoteek laenuandja kasuks.

Kui olete hädas võlgnevuse tagasisaamisega, soovitame võtta ühendust usaldusväärse juriidilise bürooga, kes aitaks võlga tagasi nõuda. Juriidiliste teadmisteta ei pruugi võla tagasinõudmine õnnestuda, kuna enne võla sissenõudmist võib olla vajalik veel laenuleping lõpetada või teha muid vajalikke toiminguid. Kindlasti tuleb kõik teated ja tahteavaldused saata laenusaajale tähitud kirjaga ning soovituslikult väljastusteatega, kuna kõik tahteavaldused muutuvad kehtivaks kättetoimetamise hetkest.

Kokkuvõtteks soovitame enne laenu andmist teostada laenusaaja osas väga põhjalik taustauuring ja pärast laenamist jälgida, et laenusaaja täidaks laenulepingu tingimusi ja ei tekiks laenu tagastamisel suuri võlgnevusi.

Eesti