Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.


Millele tähelepanu pöörata laenu andmisel ning kuidas see hiljem tagasi saada?

Tänapäeval on paljude jaoks raha laenamine üks moodustest kuidas raskem aeg kergemini üle elada ning olukorda leevendada. Pangast laenamisel allkirjastame lepingu ning määrame tagasimaksmise korra, mille järgimist pank kontrollib. Kuidas aga anda laenu enda tuttavatele - sõpradele, kellega on teatav usalduslik suhe ning kuidas käituda olukorras, kus heas usus antud laenu enam tagasi ei õnnestu saada? Toome siinkohal välja mõned soovitused, mida raha laenamisel ning tagasinõudmisel silmas pidada.

Igasuguse laenamise eelduseks on usaldus - tõenäoliselt ei laena me enda vara või raha inimesele, keda me piisavalt ei usalda. Mida suurem väärtus on varal või mida suurem summa raha, seda suurem peab see usaldus olema. Küsimus on, kas üksnes usaldusest piisab?

Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv soovitab hilisemate segaduste ning arusaamatuste vältimiseks laenutehing siiski fikseerida. “Laenamine on alati inimese enda otsus, mis baseerub usaldusel ning tunnetusel, kuid otsus sõltub kindlasti ka summast. Kui laenad vennale 27 eurot, siis ilmselt keegi lepingut sõlmima ei hakka. Kui aga laenad 1000 eurot tuttavale, tuleks mõelda kirjalikule laenulepingule ja ka võimalikule tagatise seadmisele, mis laenu mittetagastamisel kataks tekitatud kahju,” sõnas Perv.
 
Perv lisab veel, et juristina on ta näinud väga palju erinevaid võlgnevuse kaasusi ning tema soovitus on ühene – sõlmige kirjalikud laenulepingud ja nõudke laenulepingu tagamiseks tagatist, mis oma väärtuselt oleks võrdne laenusummaga või sellest suurem.

Toome siinkohal välja mõned olulised punktid, mida laenamisel silmas pidada:
1)   Uuri inimese tausta!
Kuigi võid laenusaajaga olla tuttav, on siiski soovitav uurida tema tausta nii sotsiaalmeedias kui ka avalikes andmebaasides. Kui laenusaajal on eelnevalt olnud probleeme maksukäitumisega, on ilmselt selle kohta internetis ka info olemas. Avalikest andmebaasidest on mõistlik kasutada Kinnistus- ja Äriregistri võimalusi, kust on võimalik väikese tasu eest saada andmeid laenusaajale kuuluvate ettevõtete ja kinnisvara osas.
2)   Sõlmi leping kirjalikult!
Võlaõigusseaduse kohaselt ei pea laenuleping olema sõlmitud kirjalikult või notariaalselt. Enamik väiksemate summade laenamisi toimuvad suulise lepingu alusel. Mida aga suuremaks kasvavad summad, seda olulisemaks saab laenu kirjalikult vormistamine ning mõlemapoolne allkirjastamine. Kirjalikult sõlmitud leping annab võimaluse kohtuvaidluse käigus tõendada kokkuleppe olemasolu ja tingimusi.
3)   Küsi laenule tagatis!
Suuremate summade laenamisel on mõistlik küsida laenusaajalt tagatist. Tagatise suurus peaks olema laenu summaga võrdne või suurem. Tagatiseks saab seada nii registerpanti (sõiduautole), panti (vallasvarale) või hüpoteeki (kinnisvarale). Tagatise olemasolu garanteerib laenuandjale võimaluse laenusaaja poolt kohustuste mittetäitmise korral pandiese realiseerida ja seeläbi laen kustutada. Kõige riskivabam laenu andmine on tagada laen notariaalse laenulepinguga, millega pannakse tagatiseks olevale kinnisvarale hüpoteek laenuandja kasuks.

Kui olete hädas võlgnevuse tagasisaamisega, soovitame võtta ühendust usaldusväärse juriidilise bürooga, kes aitaks võlga tagasi nõuda. Juriidiliste teadmisteta ei pruugi võla tagasinõudmine õnnestuda, kuna enne võla sissenõudmist võib olla vajalik veel laenuleping lõpetada või teha muid vajalikke toiminguid. Kindlasti tuleb kõik teated ja tahteavaldused saata laenusaajale tähitud kirjaga ning soovituslikult väljastusteatega, kuna kõik tahteavaldused muutuvad kehtivaks kättetoimetamise hetkest.

Kokkuvõtteks soovitame enne laenu andmist teostada laenusaaja osas väga põhjalik taustauuring ja pärast laenamist jälgida, et laenusaaja täidaks laenulepingu tingimusi ja ei tekiks laenu tagastamisel suuri võlgnevusi.

Eesti