Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Millele tähelepanu pöörata laenu andmisel ning kuidas see hiljem tagasi saada?

Tänapäeval on paljude jaoks raha laenamine üks moodustest kuidas raskem aeg kergemini üle elada ning olukorda leevendada. Pangast laenamisel allkirjastame lepingu ning määrame tagasimaksmise korra, mille järgimist pank kontrollib. Kuidas aga anda laenu enda tuttavatele - sõpradele, kellega on teatav usalduslik suhe ning kuidas käituda olukorras, kus heas usus antud laenu enam tagasi ei õnnestu saada? Toome siinkohal välja mõned soovitused, mida raha laenamisel ning tagasinõudmisel silmas pidada.

Igasuguse laenamise eelduseks on usaldus - tõenäoliselt ei laena me enda vara või raha inimesele, keda me piisavalt ei usalda. Mida suurem väärtus on varal või mida suurem summa raha, seda suurem peab see usaldus olema. Küsimus on, kas üksnes usaldusest piisab?

Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv soovitab hilisemate segaduste ning arusaamatuste vältimiseks laenutehing siiski fikseerida. “Laenamine on alati inimese enda otsus, mis baseerub usaldusel ning tunnetusel, kuid otsus sõltub kindlasti ka summast. Kui laenad vennale 27 eurot, siis ilmselt keegi lepingut sõlmima ei hakka. Kui aga laenad 1000 eurot tuttavale, tuleks mõelda kirjalikule laenulepingule ja ka võimalikule tagatise seadmisele, mis laenu mittetagastamisel kataks tekitatud kahju,” sõnas Perv.
 
Perv lisab veel, et juristina on ta näinud väga palju erinevaid võlgnevuse kaasusi ning tema soovitus on ühene – sõlmige kirjalikud laenulepingud ja nõudke laenulepingu tagamiseks tagatist, mis oma väärtuselt oleks võrdne laenusummaga või sellest suurem.

Toome siinkohal välja mõned olulised punktid, mida laenamisel silmas pidada:
1)   Uuri inimese tausta!
Kuigi võid laenusaajaga olla tuttav, on siiski soovitav uurida tema tausta nii sotsiaalmeedias kui ka avalikes andmebaasides. Kui laenusaajal on eelnevalt olnud probleeme maksukäitumisega, on ilmselt selle kohta internetis ka info olemas. Avalikest andmebaasidest on mõistlik kasutada Kinnistus- ja Äriregistri võimalusi, kust on võimalik väikese tasu eest saada andmeid laenusaajale kuuluvate ettevõtete ja kinnisvara osas.
2)   Sõlmi leping kirjalikult!
Võlaõigusseaduse kohaselt ei pea laenuleping olema sõlmitud kirjalikult või notariaalselt. Enamik väiksemate summade laenamisi toimuvad suulise lepingu alusel. Mida aga suuremaks kasvavad summad, seda olulisemaks saab laenu kirjalikult vormistamine ning mõlemapoolne allkirjastamine. Kirjalikult sõlmitud leping annab võimaluse kohtuvaidluse käigus tõendada kokkuleppe olemasolu ja tingimusi.
3)   Küsi laenule tagatis!
Suuremate summade laenamisel on mõistlik küsida laenusaajalt tagatist. Tagatise suurus peaks olema laenu summaga võrdne või suurem. Tagatiseks saab seada nii registerpanti (sõiduautole), panti (vallasvarale) või hüpoteeki (kinnisvarale). Tagatise olemasolu garanteerib laenuandjale võimaluse laenusaaja poolt kohustuste mittetäitmise korral pandiese realiseerida ja seeläbi laen kustutada. Kõige riskivabam laenu andmine on tagada laen notariaalse laenulepinguga, millega pannakse tagatiseks olevale kinnisvarale hüpoteek laenuandja kasuks.

Kui olete hädas võlgnevuse tagasisaamisega, soovitame võtta ühendust usaldusväärse juriidilise bürooga, kes aitaks võlga tagasi nõuda. Juriidiliste teadmisteta ei pruugi võla tagasinõudmine õnnestuda, kuna enne võla sissenõudmist võib olla vajalik veel laenuleping lõpetada või teha muid vajalikke toiminguid. Kindlasti tuleb kõik teated ja tahteavaldused saata laenusaajale tähitud kirjaga ning soovituslikult väljastusteatega, kuna kõik tahteavaldused muutuvad kehtivaks kättetoimetamise hetkest.

Kokkuvõtteks soovitame enne laenu andmist teostada laenusaaja osas väga põhjalik taustauuring ja pärast laenamist jälgida, et laenusaaja täidaks laenulepingu tingimusi ja ei tekiks laenu tagastamisel suuri võlgnevusi.

Eesti