Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Millele tähelepanu pöörata laenu andmisel ning kuidas see hiljem tagasi saada?

Tänapäeval on paljude jaoks raha laenamine üks moodustest kuidas raskem aeg kergemini üle elada ning olukorda leevendada. Pangast laenamisel allkirjastame lepingu ning määrame tagasimaksmise korra, mille järgimist pank kontrollib. Kuidas aga anda laenu enda tuttavatele - sõpradele, kellega on teatav usalduslik suhe ning kuidas käituda olukorras, kus heas usus antud laenu enam tagasi ei õnnestu saada? Toome siinkohal välja mõned soovitused, mida raha laenamisel ning tagasinõudmisel silmas pidada.

Igasuguse laenamise eelduseks on usaldus - tõenäoliselt ei laena me enda vara või raha inimesele, keda me piisavalt ei usalda. Mida suurem väärtus on varal või mida suurem summa raha, seda suurem peab see usaldus olema. Küsimus on, kas üksnes usaldusest piisab?

Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv soovitab hilisemate segaduste ning arusaamatuste vältimiseks laenutehing siiski fikseerida. “Laenamine on alati inimese enda otsus, mis baseerub usaldusel ning tunnetusel, kuid otsus sõltub kindlasti ka summast. Kui laenad vennale 27 eurot, siis ilmselt keegi lepingut sõlmima ei hakka. Kui aga laenad 1000 eurot tuttavale, tuleks mõelda kirjalikule laenulepingule ja ka võimalikule tagatise seadmisele, mis laenu mittetagastamisel kataks tekitatud kahju,” sõnas Perv.
 
Perv lisab veel, et juristina on ta näinud väga palju erinevaid võlgnevuse kaasusi ning tema soovitus on ühene – sõlmige kirjalikud laenulepingud ja nõudke laenulepingu tagamiseks tagatist, mis oma väärtuselt oleks võrdne laenusummaga või sellest suurem.

Toome siinkohal välja mõned olulised punktid, mida laenamisel silmas pidada:
1)   Uuri inimese tausta!
Kuigi võid laenusaajaga olla tuttav, on siiski soovitav uurida tema tausta nii sotsiaalmeedias kui ka avalikes andmebaasides. Kui laenusaajal on eelnevalt olnud probleeme maksukäitumisega, on ilmselt selle kohta internetis ka info olemas. Avalikest andmebaasidest on mõistlik kasutada Kinnistus- ja Äriregistri võimalusi, kust on võimalik väikese tasu eest saada andmeid laenusaajale kuuluvate ettevõtete ja kinnisvara osas.
2)   Sõlmi leping kirjalikult!
Võlaõigusseaduse kohaselt ei pea laenuleping olema sõlmitud kirjalikult või notariaalselt. Enamik väiksemate summade laenamisi toimuvad suulise lepingu alusel. Mida aga suuremaks kasvavad summad, seda olulisemaks saab laenu kirjalikult vormistamine ning mõlemapoolne allkirjastamine. Kirjalikult sõlmitud leping annab võimaluse kohtuvaidluse käigus tõendada kokkuleppe olemasolu ja tingimusi.
3)   Küsi laenule tagatis!
Suuremate summade laenamisel on mõistlik küsida laenusaajalt tagatist. Tagatise suurus peaks olema laenu summaga võrdne või suurem. Tagatiseks saab seada nii registerpanti (sõiduautole), panti (vallasvarale) või hüpoteeki (kinnisvarale). Tagatise olemasolu garanteerib laenuandjale võimaluse laenusaaja poolt kohustuste mittetäitmise korral pandiese realiseerida ja seeläbi laen kustutada. Kõige riskivabam laenu andmine on tagada laen notariaalse laenulepinguga, millega pannakse tagatiseks olevale kinnisvarale hüpoteek laenuandja kasuks.

Kui olete hädas võlgnevuse tagasisaamisega, soovitame võtta ühendust usaldusväärse juriidilise bürooga, kes aitaks võlga tagasi nõuda. Juriidiliste teadmisteta ei pruugi võla tagasinõudmine õnnestuda, kuna enne võla sissenõudmist võib olla vajalik veel laenuleping lõpetada või teha muid vajalikke toiminguid. Kindlasti tuleb kõik teated ja tahteavaldused saata laenusaajale tähitud kirjaga ning soovituslikult väljastusteatega, kuna kõik tahteavaldused muutuvad kehtivaks kättetoimetamise hetkest.

Kokkuvõtteks soovitame enne laenu andmist teostada laenusaaja osas väga põhjalik taustauuring ja pärast laenamist jälgida, et laenusaaja täidaks laenulepingu tingimusi ja ei tekiks laenu tagastamisel suuri võlgnevusi.

Eesti