Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.



Viimasel ajal on taas tõusetunud lapsele elatisraha nõudmise temaatika. Kuna probleem on suur ning abivajajaid palju, ehitas Eesti Õigusbüroo meeskond roboti, kelle abiga saab lihtsalt ning tasuta elatise hagi koostada.



Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.



Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud mitmeid Eesti naisi, keda on petetud välismaise päritoluga meeste poolt. Enamjaolt tutvutakse internetis ning libekeelsed välismaised noormehed suudavad meisterliku mesijutuga eestlannadelt välja pumbata nii raha kui ka nõusolekut abiellumiseks elamisloa saamise eesmärgil. Jurist kutsub eestlannasi üles kainet mõistust säilitama ning selgitab antud olukordade ohte.




Eesti Õigusbüroosse tuli õigusabi saama inimene, kes kaine peaga ei ole rahul enda purjus minaga ning purjus peaga ei ole rahul enda kaine minaga. Kuna neid kahte erinevat olekut on võimatu ühel ajal ühise lauataha saada, ei ole võimalik neid ka lepitada ning kompromisslahendust leida. Tänaseks on kohtule esitatud hagiavaldus, kus klient nõuab enda purjus mina-lt kaine mina alandamise ja maine kahjustamise eest vaevatasu 31 000 eurot.



Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.



Eesti Õigusbüroo pakub justiitsministeeriumiga koostöös tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele. Möödunud aastal abistati selle projekti raames 8300 inimest üle Eesti ning keskmine nõustamise aeg ühe inimese kohta oli 2,2 tundi, mis tähendab, et keskmiselt tuli enda mure lahendamise eest tasuda alla 10 euro. Kokku on Eesti Õigusbüroo 1,8 aasta jooksul abistanud 15 000 inimest ning sama projekti raames jätkatakse inimeste abistamist ka tänavu.




Statistikast nähtub, et kõige rohkem vajatakse juristide abi perekonnaõigusega seoses. Möödunud aastal pöördus Eesti Õigusbüroo poole ligi 3000 inimest, kes soovisid lahendada perekondlikke probleeme. Neist suure osa moodustavad elatise nõuded, kus lahku kolinud lapsevanemalt soovitakse lapse kasvatamiseks vajalikku finantsilist toetust. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, milliseid probleeme seoses elatisega lahendada tuleb ning kuidas seda kõige mõistlikum teha oleks



Eesti Õigusbüroo jätkab tööd selle nimel, et õigusabi oleks võimalikult paljudele kättesaadav ning taskukohane. Paar kuud tagasi valmis Eesti esimene robotjurist Juura, kes oskab inimesi abistada inkassonõuete vähendamisel ning teeb seda tasuta. Möödunud nädalavahetusel aga kogunesid Eesti Õigusbüroo juristid ning IT arendajad Raudsilla puhkekeskuses, et ühises mõttekojas arendada ja täiustada õigusabi platvormi ning ühtlasi omandati robotjurist Juurale ka uus oskus - elatise hagi koostamine.


Millega peab arvestama käenduslepingu sõlmija?

Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.

Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.  

Laenude käendamine on finantsmaailmas tavapärane praktika. Tegemist on laenuandjale lisagarantiiga juhuks, kui laenusaaja ei täida tagasimakse kohustust. Käendusleping annab laenuandjale võimaluse võlgnevus käendajalt sisse nõuda ning vastupidiselt käendajate seas levivale arusaamale ollakse väga varmad seda võimalust ka kasutama.  

Eesti Õigusbüroo jurist Janno Pervi sõnul peab iga käendaja arvestama võimalusega, et võetud kohustus tuleb täita temal endal käendajana. “Minu enda laualt on läbi käinud mitmeid juhtumeid, kus usaldus on üle olnud ratsionaalsest analüüsist ning riskide hindamisest. Arusaadavalt on see emotsionaalselt üsna raske teema - kui sõbrale või pereliikmele käendajaks ei soovi hakata, võib abivajaja solvuda ning süüdistada sind usaldamatuses. Teisest küljest julgen väita, et stsenaarium, kus ikkagi ollakse nõus käendama ning hiljem tekivad probleemid kohustuse täitmisel, on kordades hullem. Olen abistanud juristina inimesi, kellelt pank nõuab käenduslepingu alusel 70 000€ ilma, et see inimene ise oleks seda raha näinud,” sõnas Perv. 

Perv soovib kummutada veel ühe müüdi, mida käendajad usuvad. “Miskipärast arvatakse, et käendaja kallale minnakse nö viimases hädas alles siis, kui laenuvõtjalt kuidagi raha kätte ei saa. Tegelikult võtab pank sealt kust saab. See tähendab, et kui laenuvõtjal on finantsiliselt keeruline olukord, siis nõutakse kohustuse täitmist käendajalt ja seda ilma pikema jututa,” lisas Perv. 

4 olulist punkti käendajale järgimiseks: 

1) arvesta, et laenu kohustus võidakse sisse nõuda sinult, käendus on laenuga samaväärne rahaline kohustus

2) hinda enda maksevõimet ja sea käendaja vastutuse maksimaalmääraks summa, mida oled suuteline ka reaalselt tasuma

3) tutvu hoolikalt laenuandja poolt ettevalmistatud käenduslepinguga ning palu laenuandjal selgitada kõikvõimalikke nüansse, mis selle lepingu puhul üheselt mõistetavad või arusaadavad ei ole

4) kui tekivad kahtlused ning ebakindlus võetava kohustuse ees, pöördu juristi poole. 

Eesti Õigusbüroo on kahe aasta jooksul abistanud 17 000 inimest ning kõige sagedasem põhjus juristi jutule tulemiseks on just võlgnevused.

Eesti