Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Mida peaks teadma korteriomanik korteriühistuga seoses?

Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.


1)   Millised on peamised probleemid ühistutega? Kuidas need mõjutavad liikmete elu-olu?

Korteriühistutes on tekkinud vaidlusi seoses ühiste asjade valitsemisega, eelkõige kaasomandis olevate asjadega. Kaasomandi ühe erivormina eksisteerib korteriomand, mida käesoleval ajal käsitleb 01.01.2018.a. jõustunud korteriomandi- ja korteriühistu seadus, mis reguleerib korterelamutes korteriomanike vahelisi omandisuhteid. Nii on vaidlusi tekkinud seoses ühiste asjade valitsemise korraldamisega. Ei tehta vahet, milline on korteriühistu vastutusala ja millal vastutavad korteriomanikud. Ei järgita, millal seaduse kohaselt on vajalik korteriomanike kokkulepe ja korteriomanike üldkoosoleku poolt häälteenamus, ei kehtestata nõuetekohaselt majanduskava ja ei kinnitada´majandusaasta aruannet. Samuti ei teata, milline on enampakkumisel omandatud korteri omandaja vastutuse ulatus eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Ei ole teada, kes vastutab küttesüsteemi puuduste eest ja kolmandale isikule tekitatud kahju eest, samuti, milline on viivise määr majandamiskulude tasumisega viivitamisel ja laekumiste järjekord ebapiisavate maksete tegemisel, milline on juhatuse liikme vastutus. Samuti nõuatakse korteriomanikelt kulutuste kandmist, mis ei ole kinnitatud korteriomanike üldkoosolekul poolt häälteenamusega.

Kui ei osata piiritleda korteriomanike ja korteriühistu vastutust, kaasnevad sellega kahjulikud tagajärjed eelkõige korteriomanikele, kes ei ole teadlikud oma põhjendatud õigustest ja kohustustest ning nõudeõigusest.  


2)   Millistest õigustest peab teadlik olema korteriomanik (ühistu liige)?
-       Korteriomanike üldkoosolekul saab hääletamisele panna ja vastu võtta otsuseid ainult selle kohta, mis on päevakorras ette nähtud. Kui üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, siis enne hääletamisele panemist peab korteriomanik saama nendega eelnevalt tutvuda. Need tuleb saata korteriomaniku elektronposti aadressile, selle puudumisel tuleb märkida üldkoosoleku teates dokumentidega tutvumise kord;

-       Korteriühistut võib juhtida ja esindada valitseja (kinnisvarahalduse firma) või juhatus. Kui valitseja on tekitanud oma kohustuste rikkumusega kahju ja korteriühistu ei saa oma nõudeid rahuldada valitseja arvelt, siis vastutab ka isik, kes oli valitseja juhatuse liige kahju tekkimise ajal. Nõude aegumustähtaeg on 5 aastat;

-       Korteriomanike üldkoosoleku otsust saab vaidlustada 60 päeva otsuse vastuvõtmisest alates;

-       Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulude kandmine saab toimuda ainult kehtiva majanduskava alusel, mis on kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku poolt häälteenamusega. Kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni;

-       Majandamiskulude tasumisega viivitamisel saab korteriühistu nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses, mis käesoleval ajal on 0,02% päevas (senise 0,07% asemel, alates 01.01.2018);

-        Korteriomandi võõrandamisel uue omaniku vastutus eelmise omaniku tasumata majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest on piiratud korteriomandi väärtusega (näiteks, kui korter on omandatud oksjonil hinnaga 2500 eurot ja eelmise omaniku võlg korteriühistu ees on 7500 eurot, siis uuelt omanikult ei saa nõuda eelmise omaniku võlgnevust enam kui 2500 eurot);

-       Maja kandvad konstruktsioonid, katused, vahelaed, välisaknad, keskküte, trepikojad, majaalune krunt on kõigi korteriomanike ühises kasutuses ja need kuuluvad kõigile korteriomanikele kaasomandina vastavalt nende korteri üldpinna suurusele;

-       Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 kohaselt võib korteriomanike üldkoosolek taotleda korteriomandi võõrandamist enampakkumisel, kui korteriomanik pole korduvalt täitnud oma kohustust (nt. 6 kuu jooksul viivitanud majandamiskulude tasumisega üle 3 kuu; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomanike korteriomandite teostamist);

-       Maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse alaks saab olla mh. tema tegevusetus, sh. tehnosüsteemide korrasoleku kontroillimise või parandustööde korraldamata jätmine (Riigikohtu seisukoht ts nr 3-2-1-.6-17, otsuse p. 11);

-       Kui korteriühistu ega korteriomanik ei ole määranud, mis järjekorras loetakse korteriomaniku poolt tehtud maksed laekunuks, siis loetakse täidetuks esimeses järjekorras sissenõutavaks muutunud kohustus (võlgnevus), seejärel viivised ning lõpuks põhikohustus (jooksva kuu arvel tasumisele kuuluvad kommunaalteenused jms.), tulenevalt võlaõigusseadus § 88 lg 6. (Riigikohtu lahend ts nr 3-2-1-174-11 p. 12);

-       Kui kolmandale isikule tekib nt. tervisekahju korterelamu territooriumil libedustõrje tagamata jätmise tõttu, siis selle kahju eest vastutavad kõik korteriomanikud solidaarselt (sellisel juhul saab nõude esitada kõigi korteriomanike vastu, mitte korteriühistu vastu);

-       Kui korterelamut (kus on ühistu) rekonstrueeritakse ehituse nõudeid eirates (nt. puudub ehitusprojekt ja ehitusluba/teatis), siis võib ehitamise nõuetele vastavusse viimiseks teha ettekirjutuse ja kohaldada sunniraha kõigi korteriomanike suhtes, mitte korteriühistu vastu);

-       Kui toimub mõttelise osa võõrandamine (nt. pööningukorruse võõrandamine) ja kaasomandis oleva eseme ehituslik ümberkorraldus (pööningukorrusele korterite ehitamine), siis on vajalik kõigi korteriomanike notariaalne nõusolek.    

3)   Mõned näited juristi praktikast:
1.     Volitusi mitteomav juhatuse liige (volituste tähtaeg lõppenud) on otsustanud ainuisikuliselt muuta kõigi korteriomanike kaasomandis oleva kuuri ning terassi otstarvet ja on tellinud ehitusprojekti äripindade loomiseks, korteriomanikke sellest eelenavalt teavitamata, arvestamata, et mõttelise osa võõrandamiseks on vajalik kõigi korteriomanike notariaalne nõusolek;

2.      Valitseja on korteriomaniku poolt ebapiisavate maksete tegemisel lugenud esimeses järjekorras laekunuks viivised, mistõttu võlgnevus ei ole vähenenud. Korteriomanik ega korteriühistu ei ole määranud, mis järjekorras loetakse tasumised laekunuks;

3.     Korteriühistu tegi ühele korteriomanikule ettekirjutuse taastada kunagi lammutatud korstnajalg. Praegune ega eelmine korteriomanik ei saa vastutada kunagi ammu tehtud ümberehitustööde eest ja need vajalikud ümberehitustööd tuleb teha kõigi korteriomanike kulul;

4.     Korteriomanikele väljastatud arvetel ei ole viivise määr viidud vastavusse 01.01.2018.a. jõustunud seadusega;

5.     Majanduskavad kas puuduvad või on kinnitamata korteriomanike üldkoosoleku poolt;

6.     Korteriühistu liige on ainuisikuliselt ja selleks volitusi omamata otsustanud korterlamus projekteerimistööde teostamise ja on võtnud korteriühistule kohustusi, mille kohta puuduvad vastavad üldkoosoleku otsused ;

7.     Majandusaasta aruanded on esitatud ilma üldkoosoleku otsuseta ja revisjonikomisjoni arvamuseta.

Eesti