Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 24 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.


Kuidas pääseda konto arestimisest kohtutäituri poolt?

Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.
Kuigi Täitemenetluse seaduse § 131 nimetab selgelt laekumised, millele ei tohi sissenõuet pöörata, tehakse seda praktikas ikkagi. Nendeks laekumisteks on näiteks erinevad sotsiaaltoetused, riiklikud peretoetused, pension, vanemahüvitis jne. Proobleem seisneb siin selles, et kohtutäituritel puudub info laekumiste kohta, st nemad ei tea sissetuleku allikaid.

Selleks, et kohtutäitur Täitemenetluse seaduse § 131 nimetatud laekumisi ei puutuks ning miinimumpalga ulatuses vahendeid arvele jätaks, tuleb talle avaldus esitada ning tõendada sissetulekute allikad.

Eesti Õigusbüroo jurist Janno Pervi sõnul on suur enamus nö ahneid areste saanud teoks just seetõttu, et võlgnik on eiranud kohtutäituri nõuet. “Kui sissenõuet ei ole võimalik koheselt tasuda ja on oht, et arestitakse pangakonto, tuleb täiturile esitada avaldus. Avaldus tuleb esitada täituri poolt antud vabatahtliku võlgnevuse tasumise tähtaja jooksul ning tõendada Täitemenetluse seaduse § 131 loetletud sissetulekuid, mida ei ole lubatud arestida. Näiteks sobib tõendamiseks Sotsiaalkindlustusameti otsus toetuste või Töötukassa otsus töötutoetuse kohta. Reegel on, et kui täiturile ei ole avaldust esitatud toetuste mittearestimise kohta, siis täitur nendest ka midagi ei tea ning paneb aresti kogu kontole,” sõnas Perv.

Perv lisab, et täiturile tuleb esitada lisaks ka avaldus, millega palutakse jätta võlgniku pangakontole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud miinimumpalk summas 540€ ja kui on alaealisi lapsi, siis ka iga alaealise lapse kohta 1/3 miinimumpalgast ning lisada avaldusele koopiad laste ID kaartidest või passidest.

Kuidas käituda aga juhul, kui pangakontolt on juba arestitud ettenähtust suurem summa?

Ka sellisel juhul aitab üksnes kiire reageerimine - kohtutäituril on ettenähtust suurem summa võimalik tagastada üksnes kolme tööpäeva jooksul teiepoolse põhjendatud avalduse alusel, kuna kohtutäitur hoiab arestitud raha enda arvel üksnes kolm tööpäeva ning seejärel kannab selle võla sissenõudjatele edasi.

Üldjuhul peab võlgniku arvel arestivabaks jääma alampalga suurune summa, kuid mis saab juhul, kui inimese sissetulek jääb alla alampalga määrale, mis on 540?

Kui inimene teenib alampalka või alla selle, tuleb tema palgast lahutada arvestuslik elatusmiinimum (hetkel 215,44€) ning alles jäänud summast 20% on maksimum, mille kohtutäitur võib arestida.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.
Eesti