Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Kuidas aru saada inkasso nõudest, mida ette võtta ja kuidas enda õigusi kaitsta?

Suurel osal inimestest on oma elus tulnud kokku puutuda inkassoettevõtte poolt saadetud nõudega ning sageli tekitavad need hirmu ja segadust. Eesti Õigusbürool on ligi 9000 klienti ning neist kolmandik on juriidilist abi palunud seoses võlgnevusega. Jagame siinkohal 5 nõuannet, kuidas inkasso nõuetega käituda.
  1. Ära jäta inkasso poolt saadetud nõuet tähelepanuta!
    Tähelepanuta jäetud rahaline nõue võib kasvada suureks rahaliseks kohustuseks. Hakka tegutsema juba peale esimese võlgnevuse teate kättesaamist!
  2. Tutvu inkasso poolt saadetud materjalidega!
    Tavapäraselt saadetakse inkasso poolt lihtkirjalik teade nõude kohta, milles on lühidalt kirjeldatud põhinõude ja kõrvalnõuete suurus. Probleem seisneb aga selles, et teates ei ole üldjuhul kirjeldatud nõude tekkimise aluseid ega selgitatud võlgnevuse arvutuskäiku
  3. Võta inkassoga ühendust e-maili teel!
    Soovitame kõigil nõude saanud inimestel koheselt võtta ühendust inkassoettevõttega ja just e-kirja teel ning paluda saata nõude aluseks olevate dokumentide koopiad ning nõude (põhinõude ja kõrvalnõuete) esitamise põhjendus. E-kirjaga saadetava päringu puhul saab pärast tõendada, et olete olnud huvitatud nõude kohtuvälisest lahendamisest. Inkassole saadetava e-kirja näidise leiad lisa 1 alt.
  4. Kontrolli, kas nõue on aegunud või mitte!
    Pärast inkasso poolt saadetud nõude aluseks olevate dokumentide saamist tuleb kontrollida, ega inkasso poolt esitatud nõue aegunud ei ole. Kõige enamkasutatava aegumise aluse kohaselt aegub suur osa nõudeid 3 aastaga. Nõuete aegumisesest täpsemalt lisas 2.
  5. Palu inkassolt selgitust võlgnevuse suuruse kohta!
    Kui esitatud nõue ei ole aegunud tuleb paluda inkassolt selgitust põhinõude (võlgnevuse) suuruse kohta ja saada aru, kas kõrvalnõuded on põhjendatud. Põhi- ja kõrvalnõuetest täpsemalt lisas 3.
Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv soovitab enne võlgenuse tasuma asumist tutvuda eelpool toodud näpunäidetega, kuna juba tasutud maksete tagasinõudmine on ajakulukas ja käib üldjuhul läbi kohtumenetluse. “Kui esitatud nõue on põhjendatud ja seadustega kooskõlas, soovitan jõuda inkassoga kokkuleppele nõude tasumise osas. Kuid siin tuleb kindlasti jälgida, et maksegraafiku koostamisel ei muudetaks olemasolevat põhinõuet ja kõrvalnõuet uueks põhinõudeks (ei pandaks nõudeid kokku), kuna selline kokkulepe suurendab kohustusi,” sõnas Perv.
Perv soovitab abi saamiseks õigeaegselt juristi poole pöörduda. Tasuta ning soodustingimustel õigusabi kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.juristaitab.ee 
Lisad: 
Lisa 1. Inkassole saadetava lihtkirja näidis:
Tere 

Palun esitada kõik Teie poolt esitatud nõuet põhjendavad dokumendid. 

Otsustan edasise tegevuse pärast esitatud dokumentide läbivaatamist ja analüüsimist. 

Lisa 2. Nõude aegumise kontrollimine:
Aegumine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 142 tähenduses tähendab seda, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumisele tuginemiseks tuleb inkassole edastada vastav teade (näidis allpool). Inkassole edastatav teade aegumise kohta ei pea olem koostatud juriidilist terminoloogiat kasutades. Piisab, kui teates on selgitatud, et tuginete aegumisele ja keeldute väidetavat kohustust täitmast .
Aegumise alused on sätestatud TsÜS 10. peatükis §§ 142 jj. Kõige enamkasutatav aegumise alus on sätestatud TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt aegub nõue 3 aasta pärast peale nõude sissenõutavaks muutumist. Sissenõutavaks muutub nõue siis, kui inimesel on tekkinud tasumise kohustus, näiteks on arvel tasumise ajaks märgitud 1. kuupäev, st. sissenõutavaks muutub nõue 2. kuupäeval. 
Aegumise teate näidis inkassole: 

Tere

Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib võlgnik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Keeldun Teie poolt esitatud nõude tasumisest!

Lisa 3. Põhi- ja kõrvalnõuded:
Põhinõudena käsitletakse näiteks tasumata laenu jääki või tasumata arve summat. Põhinõudele saab lisada kõrvalnõuded intresside ja viiviste näol. Põhinõue on kindel muutumatu summa, kuid kõrvalnõuded muutuvad (viiviseid/intresse arvestatakse päeva kaupa). Viivisintressi määra suurus on kas kokkuleppeline või tuleneb seadusest (võlaõigusseaduse § 113 ja § 94) ning seda saab arvutada portaalis http://www.viivisekalkulaator.ee/

Eesti