Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Kuidas aru saada inkasso nõudest, mida ette võtta ja kuidas enda õigusi kaitsta?

Suurel osal inimestest on oma elus tulnud kokku puutuda inkassoettevõtte poolt saadetud nõudega ning sageli tekitavad need hirmu ja segadust. Eesti Õigusbürool on ligi 9000 klienti ning neist kolmandik on juriidilist abi palunud seoses võlgnevusega. Jagame siinkohal 5 nõuannet, kuidas inkasso nõuetega käituda.
  1. Ära jäta inkasso poolt saadetud nõuet tähelepanuta!
    Tähelepanuta jäetud rahaline nõue võib kasvada suureks rahaliseks kohustuseks. Hakka tegutsema juba peale esimese võlgnevuse teate kättesaamist!
  2. Tutvu inkasso poolt saadetud materjalidega!
    Tavapäraselt saadetakse inkasso poolt lihtkirjalik teade nõude kohta, milles on lühidalt kirjeldatud põhinõude ja kõrvalnõuete suurus. Probleem seisneb aga selles, et teates ei ole üldjuhul kirjeldatud nõude tekkimise aluseid ega selgitatud võlgnevuse arvutuskäiku
  3. Võta inkassoga ühendust e-maili teel!
    Soovitame kõigil nõude saanud inimestel koheselt võtta ühendust inkassoettevõttega ja just e-kirja teel ning paluda saata nõude aluseks olevate dokumentide koopiad ning nõude (põhinõude ja kõrvalnõuete) esitamise põhjendus. E-kirjaga saadetava päringu puhul saab pärast tõendada, et olete olnud huvitatud nõude kohtuvälisest lahendamisest. Inkassole saadetava e-kirja näidise leiad lisa 1 alt.
  4. Kontrolli, kas nõue on aegunud või mitte!
    Pärast inkasso poolt saadetud nõude aluseks olevate dokumentide saamist tuleb kontrollida, ega inkasso poolt esitatud nõue aegunud ei ole. Kõige enamkasutatava aegumise aluse kohaselt aegub suur osa nõudeid 3 aastaga. Nõuete aegumisesest täpsemalt lisas 2.
  5. Palu inkassolt selgitust võlgnevuse suuruse kohta!
    Kui esitatud nõue ei ole aegunud tuleb paluda inkassolt selgitust põhinõude (võlgnevuse) suuruse kohta ja saada aru, kas kõrvalnõuded on põhjendatud. Põhi- ja kõrvalnõuetest täpsemalt lisas 3.
Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv soovitab enne võlgenuse tasuma asumist tutvuda eelpool toodud näpunäidetega, kuna juba tasutud maksete tagasinõudmine on ajakulukas ja käib üldjuhul läbi kohtumenetluse. “Kui esitatud nõue on põhjendatud ja seadustega kooskõlas, soovitan jõuda inkassoga kokkuleppele nõude tasumise osas. Kuid siin tuleb kindlasti jälgida, et maksegraafiku koostamisel ei muudetaks olemasolevat põhinõuet ja kõrvalnõuet uueks põhinõudeks (ei pandaks nõudeid kokku), kuna selline kokkulepe suurendab kohustusi,” sõnas Perv.
Perv soovitab abi saamiseks õigeaegselt juristi poole pöörduda. Tasuta ning soodustingimustel õigusabi kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.juristaitab.ee 
Lisad: 
Lisa 1. Inkassole saadetava lihtkirja näidis:
Tere 

Palun esitada kõik Teie poolt esitatud nõuet põhjendavad dokumendid. 

Otsustan edasise tegevuse pärast esitatud dokumentide läbivaatamist ja analüüsimist. 

Lisa 2. Nõude aegumise kontrollimine:
Aegumine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 142 tähenduses tähendab seda, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumisele tuginemiseks tuleb inkassole edastada vastav teade (näidis allpool). Inkassole edastatav teade aegumise kohta ei pea olem koostatud juriidilist terminoloogiat kasutades. Piisab, kui teates on selgitatud, et tuginete aegumisele ja keeldute väidetavat kohustust täitmast .
Aegumise alused on sätestatud TsÜS 10. peatükis §§ 142 jj. Kõige enamkasutatav aegumise alus on sätestatud TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt aegub nõue 3 aasta pärast peale nõude sissenõutavaks muutumist. Sissenõutavaks muutub nõue siis, kui inimesel on tekkinud tasumise kohustus, näiteks on arvel tasumise ajaks märgitud 1. kuupäev, st. sissenõutavaks muutub nõue 2. kuupäeval. 
Aegumise teate näidis inkassole: 

Tere

Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib võlgnik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Keeldun Teie poolt esitatud nõude tasumisest!

Lisa 3. Põhi- ja kõrvalnõuded:
Põhinõudena käsitletakse näiteks tasumata laenu jääki või tasumata arve summat. Põhinõudele saab lisada kõrvalnõuded intresside ja viiviste näol. Põhinõue on kindel muutumatu summa, kuid kõrvalnõuded muutuvad (viiviseid/intresse arvestatakse päeva kaupa). Viivisintressi määra suurus on kas kokkuleppeline või tuleneb seadusest (võlaõigusseaduse § 113 ja § 94) ning seda saab arvutada portaalis http://www.viivisekalkulaator.ee/

Eesti