93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 20 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.


Kodust ilma jäämiseks piisab ühest allkirjast

93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.
Kõik sai alguse 2016.a novembris notari juures 30-ndates aastates naisterahvale välja antud üldvolikirjast. Naisterahvas oli 91 aastase vanaproua abistaja/esindaja ning volikirja andmisel noorele daamile soovis vanaproua, et tema poolt volitatud esindaja saaks internetipangas tasuda tema arveid. Notar aga väljastas täisvolitustega volikirja, mille sisust ja õiguslikest tagajärgedest vanaproua teadlik ei olnud.

Juba kuus päeva pärast üldvolikirja allkirjastamist võttis noor naine laenu ning seadis sama notari juures vanaproua kinnisasjale hüpoteegi laenu tagatiseks. Tänaseks on laenukohustus ligi 60 000 eurot. Kuna noor naine laenumakseid tasunud ei ole, ähvardab võlausaldaja tagatiseks pandud vanaproua maja sundmüüki panna.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul on notar rikkunud selgitamiskohustust, kuna ta ei selgitanud välja vanaproua tegelikku tahet ja ei veendunud tema soovis üldvolikirja allkirjastada. “Vanaproua abistaja võttis üldvolikirja alusel laenu endale kuuluvate äriühingute kaudu ning notar oleks pidanud veenduma, et vanaproua selle protsessiga kursis on. Nüüd on tekkinud olukord, kus 93-aastane vanaproua võib jääda ilma oma eluasemest, kuna esindajale kuulunud äriühing ei ole tagastanud võetud laenu ning laenuandja on algatanud täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, tasumata laenu jääk on ligi 60 000 eurot,” sõnas Roosileht.

Roosileht on vanaproua esindaja ning kohtuistung on juba sellel kuul. “Täna on meie eesmärgiks kohtu kaudu tunnistada sundtäitmine, mille raames müüakse vanaproua kodu, täitemenetluses lubamatuks. Minu hinnangul ei tegutsenud esindaja vanaproua juhiste kohaselt ja sõlmis pettusega hüpoteegi seadmise lepingu, teavitamata sellest oma esindatavat. Hüpoteegi seadmine vanaproua kinnistule äriühingu laenu tagamiseks on selgelt vastuolus tema huvidega. Krediidiandja teise poolena pidi teadma või vähemalt eeldama, et esindaja rikub kohustust, sest ei ole eluliselt usutav, et laenu saamise ajal 91-aastane vanaproua soovib oma kinnistuga tagada ettevõtte laenu, mille olemasolust ei olnud ta üleüldse teadlik,” lisas Roosileht.

Juristi soovitus!

Üldvolikirja andmine võib kaasa tuua väga rasked tagajärjed, sest üldpõhimõtte kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes selliselt nagu oleks esindatav tehingu ise teinud. Suurt rolli mängivad siin notarid, kes peavad selgitama täisvolituse õiguslikke tagajärgi ning nendega kaasnevaid ohte. Kõnealuse juhtumi puhul seda paraku ei tehtud või ei tehtud piisava hoolikusega.

Üldvolikirja alusel võib esindaja võtta esindatava nimel endale laenu, seada esindatava kinnistule hüpoteegi, tal on ligipääs pangakontole, ta võib luua esindatava nimel äriühinguid jne. Esindatav võib nendest tehingutest teada saada alles siis, kui on algatatud täitemenetlus võlgade sissenõudmiseks nagu juhtus kõnealuse juhtumi puhul. Nii on oht jääda ilma oma kodust ja sattuda põhjendamatult võlaorjusesse. Volikiri peab olema konkreetne ja sellest peab nähtuma, mille tarbeks see on antud. Enne, kui volikirjale alla kirjutate, veenduge selle sisus ja küsige kindlasti notarilt selgitusi volikirja õiguslike tagajärgede ja sellega kaasnevate ohtude kohta.

Tehingute tõestamisel peab notar välja selgitama tehinguosaliste tahte, selle õiguslikult korrektselt kirja panema, kontrollima avaliku usaldatavusega registrites olevaid andmeid, selgitama tehingu osalistele tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning hoolt kandma ka selle eest, et kogenematu juriidiliste teadmisteta isik ei kahjustaks tehinguga oma õigusi ja huve

Eesti