Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Kodust ilma jäämiseks piisab ühest allkirjast

93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.
Kõik sai alguse 2016.a novembris notari juures 30-ndates aastates naisterahvale välja antud üldvolikirjast. Naisterahvas oli 91 aastase vanaproua abistaja/esindaja ning volikirja andmisel noorele daamile soovis vanaproua, et tema poolt volitatud esindaja saaks internetipangas tasuda tema arveid. Notar aga väljastas täisvolitustega volikirja, mille sisust ja õiguslikest tagajärgedest vanaproua teadlik ei olnud.

Juba kuus päeva pärast üldvolikirja allkirjastamist võttis noor naine laenu ning seadis sama notari juures vanaproua kinnisasjale hüpoteegi laenu tagatiseks. Tänaseks on laenukohustus ligi 60 000 eurot. Kuna noor naine laenumakseid tasunud ei ole, ähvardab võlausaldaja tagatiseks pandud vanaproua maja sundmüüki panna.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul on notar rikkunud selgitamiskohustust, kuna ta ei selgitanud välja vanaproua tegelikku tahet ja ei veendunud tema soovis üldvolikirja allkirjastada. “Vanaproua abistaja võttis üldvolikirja alusel laenu endale kuuluvate äriühingute kaudu ning notar oleks pidanud veenduma, et vanaproua selle protsessiga kursis on. Nüüd on tekkinud olukord, kus 93-aastane vanaproua võib jääda ilma oma eluasemest, kuna esindajale kuulunud äriühing ei ole tagastanud võetud laenu ning laenuandja on algatanud täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, tasumata laenu jääk on ligi 60 000 eurot,” sõnas Roosileht.

Roosileht on vanaproua esindaja ning kohtuistung on juba sellel kuul. “Täna on meie eesmärgiks kohtu kaudu tunnistada sundtäitmine, mille raames müüakse vanaproua kodu, täitemenetluses lubamatuks. Minu hinnangul ei tegutsenud esindaja vanaproua juhiste kohaselt ja sõlmis pettusega hüpoteegi seadmise lepingu, teavitamata sellest oma esindatavat. Hüpoteegi seadmine vanaproua kinnistule äriühingu laenu tagamiseks on selgelt vastuolus tema huvidega. Krediidiandja teise poolena pidi teadma või vähemalt eeldama, et esindaja rikub kohustust, sest ei ole eluliselt usutav, et laenu saamise ajal 91-aastane vanaproua soovib oma kinnistuga tagada ettevõtte laenu, mille olemasolust ei olnud ta üleüldse teadlik,” lisas Roosileht.

Juristi soovitus!

Üldvolikirja andmine võib kaasa tuua väga rasked tagajärjed, sest üldpõhimõtte kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes selliselt nagu oleks esindatav tehingu ise teinud. Suurt rolli mängivad siin notarid, kes peavad selgitama täisvolituse õiguslikke tagajärgi ning nendega kaasnevaid ohte. Kõnealuse juhtumi puhul seda paraku ei tehtud või ei tehtud piisava hoolikusega.

Üldvolikirja alusel võib esindaja võtta esindatava nimel endale laenu, seada esindatava kinnistule hüpoteegi, tal on ligipääs pangakontole, ta võib luua esindatava nimel äriühinguid jne. Esindatav võib nendest tehingutest teada saada alles siis, kui on algatatud täitemenetlus võlgade sissenõudmiseks nagu juhtus kõnealuse juhtumi puhul. Nii on oht jääda ilma oma kodust ja sattuda põhjendamatult võlaorjusesse. Volikiri peab olema konkreetne ja sellest peab nähtuma, mille tarbeks see on antud. Enne, kui volikirjale alla kirjutate, veenduge selle sisus ja küsige kindlasti notarilt selgitusi volikirja õiguslike tagajärgede ja sellega kaasnevate ohtude kohta.

Tehingute tõestamisel peab notar välja selgitama tehinguosaliste tahte, selle õiguslikult korrektselt kirja panema, kontrollima avaliku usaldatavusega registrites olevaid andmeid, selgitama tehingu osalistele tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning hoolt kandma ka selle eest, et kogenematu juriidiliste teadmisteta isik ei kahjustaks tehinguga oma õigusi ja huve

Eesti