Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.


Juristi soovitused vägivaldses suhtes olijatele

Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.
8000 perekonnaõigusega seotud juhtumit on väga suur number arvestades, et kokku on 2,5 aasta jooksul Eesti Õigusbüroo juristid abistanud inimesi pea 22 000 korral. Eriti murelikuks teeb aga tõik, et juristide sõnul koguni kolmandikul laste hooldusõiguse ning elatise küsimuste juhtudest on vanemate kooselu lõppemise põhjuseks vägivaldne suhe.

Eesti Õigusbüroo juristi Anu Baumi sõnul tunnevad perevägivalla ohvrid end üksinda ega julge probleemist rääkida, veel vähem julgevad nad vigastuste tekkides arsti juurde minna. “Vägivallatseja eesmärgiks on ohvri endale allutamine nii vaimselt kui füüsiliselt, sageli tehakse seda läbi ohvri enesehinnangu hävitamise. On väga oluline, et ohver mõistaks sellest ringist väljumise valemit - see on rääkimine ja teiste inimeste kaasamine, sest üksinda ei suudeta seda üldjuhul teha. Tihti ollakse vägivallatsejast sõltuv nii finantsiliselt kui ka muudes küsimustes, sageli on koos ohvriga kannatajaks aga ka lapsed. Paraku on pea kõik perevägivalla juhtumid kestnud aastaid ning abi otsitakse alles siis, kui olukord on väljakannatamatuks muutunud ning tekivad juba raskemad vigastused,” sõnas Baum.

Baum lisab, et siinkohal on ülioluline lähedaste toetus ning targutamine stiilis “ise oled süüdi” siin ei aita, selline suhtumine suunab ohvri tagasi vägivalda kannatama. “Minu selge soovitus on võimalikult kiiresti kellegagi nõu pidada ning murest rääkida kasvõi võõrale, kui lähedastele ei julge. Samuti soovitan pöörduda vigastuste fikseerimiseks arsti juurde, isegi, kui seda tõestusmaterjali kohe kasutada ei soovita, siis tulevikus võivad need fikseerimised määravaks saada näiteks laste hooldusõiguse teemal.”

Baumi sõnul tuleb tunnistada, et meil on palju katkiseid peresid ning millegipärast tunduvad need numbrid ajas kasvavat - kui aegu tagasi oli pigem erand, et vanemad lahutasid, siis täna on vastupidi ning pikad suhted ning abielud on pigem erand.

Olenevalt juhtumist on erinevaid asutusi, kelle poole perevägivalla puhul abi saamiseks pöörduda:

1.       Otsese ohu korral endale või lastele – hädaabinumber 112
2.       Ohvriabi telefon – 116 006
3.       Lasteabi telefon – 116 111
4.       Naiste tugikeskused - https://abiksohvrile.just.ee/et/mis-juhtus/perev%C3%A4givald/naiste-tugikeskused


Eesti Õigusbüroo juristid saavad aidata vägivaldsest suhtest väljumisel õiguslike probleemidega seonduvalt:

-         Lahutuse ja vara jagamisega seotud küsimused
-         Laste hooldusõiguse ja elatiste küsimused
-         Vägivallatseja suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks

PS! Saadame peagi ka Anu Baumi pikema kommentaari samal teemal.

Eesti