Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.


Juristi kommentaar reklaamiseaduse muutmise eelnõule, kus soovitakse tühistada kiirlaenude reklaamile seatud piirangud

Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 

Avaldame siinkohal Eesti Õigusbüroo juristi Merike Roosilehe kommentaari ERR-i uudises kajastatule.

Olen juristina seisukohal, et lausa lubamatu on kaotada tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud, mis on kehtestatud eelkõige tarbijate kaitseks selleks, et inimesed ei saaks võtta kiirlaenu kergekäeliselt ja ei satuks seetõttu nn. laenuorjusesse. Praegu kehtivad reklaamipiirangud kehtestati eesmärgiga vähendada võlgnevuste nõiaringi sattuvate võlgnike hulka. Eesmärgiks oli, et reklaamid ei kutsuks üles vastutustundetule tarbimisele.

Minu arvates Reklaamiseaduse eelnõu kohaselt piirangute kaotamisel suureneb oht, et veelgi enam inimesi satub nn laenuorjusesse. Kindlasti peab jääma kehtima loetelu, mida reklaam peab sisaldama, sh soovitus tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga ja kindlasti krediidikulukuse määr.

Majandusministeerium leiab, et piirangu kaotamine aitab parandada kiirlaenuturul konkurentsi ja tarbija seisukohast laieneb pakutavate krediiditoodete valik.

Olen seisukohal, et just pakutavate krediiditoodete valiku laienemine suurendab veelgi enam tarbijalaenude võtmist. On väheusutav, et piirangute kaotamise korral valivad tarbijad välja pakkumiste seast soodsama pakkumise. Praktika näitab, et paljud võtavad laenu kaalutlemata otsuse alusel, sest neile on tähtis saada laenu mistahes tingimustel. Mõtlema hakatakse alles hiljem, kui tekivad makseraskused laenu tagastamisel. Minu seisukoht on, et reklaamipiirangute kaotamine toob kaasa sotsiaalabi vajavate isikute hulga suurenemise, mis juba käesoleval ajal on riigile niigi koormavaks muutunud.

Arvan, et Majandusministeerium peaks enne reklaamiseaduse eelnõu Riigikogule saatmist läbi viima põhjaliku mõjude analüüsi. Hetkel tundub, et seda pole piisavalt põhjalikult tehtud. Seaduse eelnõus tehtud muudatused kahjustavad madalama sissetulekuga ja vähem haritud isikute põhjendatud huve, sest just see isikute grupp on peamine kiirlaenu võtja, kes ei hakka hindama ega oskagi hinnata laenutooteid erinevate objektiivsete kriteeriumite alusel.

Juristidena näeme me igapäevaselt võlaorjusesse langenud inimesi, kes sellest ringist kuidagi enam välja ei saa. Kiirlaenufirmad ja inkassod on omavahel väga tihedas koostöös ning skeemid inimestelt raha kättesaamiseks on muljetavaldavad. Jah, meie võimuses on inimesi aidata alusetute nõuete, liigsuure intressi ning aegumiste osas, kuid palju on ka neid inimesi, kes juristi jutule ei tule ning tasuvad ka kõik eelpool esitatud nõuded, kuigi neid tegelikult tasuma ei pea.
Fakt on see, et juba täna on väga suur osa eestlastest võlgades, seda ei saa keegi eitada. Täna peaks olema prioriteediks hoopis inimeste olukorra parandamine ning võlglaste arvu vähendamine. Puudub küll vastav statistika, kuid tõenäoliselt viivad just võlgnevustega seotud probleemid inimesi ka enesetapu teele. See on väga karm reaalsus ning sellele tuleb otsa vaadata täie tõsidusega, mitte mõelda kiirlaenu-ettevõtete konkurentsi peale.

Heaks tõestuseks probleemi olemasolust on Eesti Õigusbüroo statistika - meil on kokku tänaseks 19 300 klienti ning nendest pea 8000 on pöördunud meie poole võlgnevustega seotud probleemidega.

Leian, et Reklaamiseaduses §-s 29 kehtestatud finantsteenuste reklaami piirangud peaksid jääma kehtima sellisel kujul nagu need on. Puudub vajadus muudatuste tegemiseks Majandusministeeriumi toodud põhjendustel.

Eesti