Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Juristi kommentaar reklaamiseaduse muutmise eelnõule, kus soovitakse tühistada kiirlaenude reklaamile seatud piirangud

Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 

Avaldame siinkohal Eesti Õigusbüroo juristi Merike Roosilehe kommentaari ERR-i uudises kajastatule.

Olen juristina seisukohal, et lausa lubamatu on kaotada tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud, mis on kehtestatud eelkõige tarbijate kaitseks selleks, et inimesed ei saaks võtta kiirlaenu kergekäeliselt ja ei satuks seetõttu nn. laenuorjusesse. Praegu kehtivad reklaamipiirangud kehtestati eesmärgiga vähendada võlgnevuste nõiaringi sattuvate võlgnike hulka. Eesmärgiks oli, et reklaamid ei kutsuks üles vastutustundetule tarbimisele.

Minu arvates Reklaamiseaduse eelnõu kohaselt piirangute kaotamisel suureneb oht, et veelgi enam inimesi satub nn laenuorjusesse. Kindlasti peab jääma kehtima loetelu, mida reklaam peab sisaldama, sh soovitus tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga ja kindlasti krediidikulukuse määr.

Majandusministeerium leiab, et piirangu kaotamine aitab parandada kiirlaenuturul konkurentsi ja tarbija seisukohast laieneb pakutavate krediiditoodete valik.

Olen seisukohal, et just pakutavate krediiditoodete valiku laienemine suurendab veelgi enam tarbijalaenude võtmist. On väheusutav, et piirangute kaotamise korral valivad tarbijad välja pakkumiste seast soodsama pakkumise. Praktika näitab, et paljud võtavad laenu kaalutlemata otsuse alusel, sest neile on tähtis saada laenu mistahes tingimustel. Mõtlema hakatakse alles hiljem, kui tekivad makseraskused laenu tagastamisel. Minu seisukoht on, et reklaamipiirangute kaotamine toob kaasa sotsiaalabi vajavate isikute hulga suurenemise, mis juba käesoleval ajal on riigile niigi koormavaks muutunud.

Arvan, et Majandusministeerium peaks enne reklaamiseaduse eelnõu Riigikogule saatmist läbi viima põhjaliku mõjude analüüsi. Hetkel tundub, et seda pole piisavalt põhjalikult tehtud. Seaduse eelnõus tehtud muudatused kahjustavad madalama sissetulekuga ja vähem haritud isikute põhjendatud huve, sest just see isikute grupp on peamine kiirlaenu võtja, kes ei hakka hindama ega oskagi hinnata laenutooteid erinevate objektiivsete kriteeriumite alusel.

Juristidena näeme me igapäevaselt võlaorjusesse langenud inimesi, kes sellest ringist kuidagi enam välja ei saa. Kiirlaenufirmad ja inkassod on omavahel väga tihedas koostöös ning skeemid inimestelt raha kättesaamiseks on muljetavaldavad. Jah, meie võimuses on inimesi aidata alusetute nõuete, liigsuure intressi ning aegumiste osas, kuid palju on ka neid inimesi, kes juristi jutule ei tule ning tasuvad ka kõik eelpool esitatud nõuded, kuigi neid tegelikult tasuma ei pea.
Fakt on see, et juba täna on väga suur osa eestlastest võlgades, seda ei saa keegi eitada. Täna peaks olema prioriteediks hoopis inimeste olukorra parandamine ning võlglaste arvu vähendamine. Puudub küll vastav statistika, kuid tõenäoliselt viivad just võlgnevustega seotud probleemid inimesi ka enesetapu teele. See on väga karm reaalsus ning sellele tuleb otsa vaadata täie tõsidusega, mitte mõelda kiirlaenu-ettevõtete konkurentsi peale.

Heaks tõestuseks probleemi olemasolust on Eesti Õigusbüroo statistika - meil on kokku tänaseks 19 300 klienti ning nendest pea 8000 on pöördunud meie poole võlgnevustega seotud probleemidega.

Leian, et Reklaamiseaduses §-s 29 kehtestatud finantsteenuste reklaami piirangud peaksid jääma kehtima sellisel kujul nagu need on. Puudub vajadus muudatuste tegemiseks Majandusministeeriumi toodud põhjendustel.

Eesti