Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.



Eesti Õigusbüroo poole pöördusid 70- aastase vanahärra sugulased, kelle eakalt pereliikmelt nõutakse kohtu kaudu 45 000 euro tagastamist. Väidetavalt on härra laenanud Suurbritannias registreeritud ettevõttelt 45 000 eurot sularahas ega ole seda tähtaegselt tagastanud. Juristid kahtlustavad skeemitamises ühte kodumaist ettevõtet, kes vanahärra allkirja laenulepingule hankisid hoopis teise juhtumi raames. Juristid paluvad eakatel lähedastel silm peal hoida ning nendega regulaarselt suhelda, samuti tuleks nende kõrval olla erinevate asjaajamiste juures, kuna ühest allkirjast võib sõltuda palju



Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.


Juristi 9 meelespead üürnikule

Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.
Üürimise protsess algab vajadustele vastava üüripinna otsimisega. Sageli eelistatakse nö otse omanikult pakkumisi, kuna sellisel juhul ei tule tasuda maakleritasu, mis omakorda tähendab kuni ühe kuu üürisumma kokkuhoidu. Kui sobilik korter leitud, algavad läbirääkimised ning seejärel allkirjastatakse üürileping - dokument, mis on selle protsessi kõige olulisem osa.  

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul saavad üürivaidlused alguse enamjaolt kirjaliku üürilepingu puudumisest või selle koostamise puudulikkusest, samuti saab palju vaidlusi ära hoida üleandmis-vastuvõtmisakti koostamisega. “Soovitan kindlasti eluruumi üürimisel võtta üüritav eluruum vastu kahepoolse kirjaliku üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, kus fikseeritakse kahepoolselt ära üüriobjekti seisukord üleandmise ajal. Samuti tuleb aktis fikseerida vastavate mõõturite näidud - elektri, gaasi ja vee näit. See aitab tulevikus vältida vaidlusi üürniku ja üürileandja vahel, eriti mis puudutab üüriobjekti seisukorda. Tasub ära fikseerida, millised asjad annab üürileandja üürniku kasutusse ja millises seisukorras üleantavad asjad on. Kõik puudused, mida märkab üürnik üüriobjekti ja seal asuvate asjade vastuvõtmisel, tuleb hilisemate vaidluste vältimiseks aktis koheselt fikseerida,” sõnas Roosileht. 

Oluline üürnikul teada: 

1)         Leping- kindlasti sõlmida kirjalikult ja fikseerida kõik kokkulepped.
Lepingusse tuleb kirjutada üüri tasumise kuupäev, üüri tasumise viis (sularahas, ülekandega) ning üüri suurus summana.
Kui üüri tasumine toimub sularahas, tuleks igakordsel tasumisel võtta üürileandjalt kinnitus üüri tasumise kohta. Kinnituse võib märkida üürniku käes olevasse üürilepingusse, kus üürileandja kinnitab oma allkirjaga kolme asja: 1) makstud 2) tasumise kuupäev 3) tasutud summa.


2)         Kõrvalkulud (tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste eest) - üürnik peab kandma üüritud asjaga seonduvaid kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.


3)         Tagatisraha – üürileandja võib tagatisraha nõuda kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, seejuures esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.


4)           Üürilepingu kestus – tähtajaline või tähtajatu. Tähtajaline üürileping lõppeb tähtaja möödumisel, kui pole erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu lõpetamisest tuleb mõlemal poolel ette teatada kolm kuud.


5)         Korterelamu remondifondi ja laenumaksete tasumine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja. Isegi, kui selline kokkulepe on kirjas lepingus, on see siiski tühine ning üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt tagasi juba tasutud maksed. Loe täpsemalt: https://www.juristaitab.ee/uudised/remondifond-ning-uhistu-laenumaksed-kes-peab-tasuma-kas-uurnik-voi-uurileandja-kas-juba-tasutud-maksed-saab-tagasi-nouda.


6)         Leppetrahv lepingus – kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.


7)         Läbi maakleri või otse omanikult – kui üüriobjekt on leitud läbi maakleri pakkumise ja vahendusel, on maakleril õigus nõuda üürnikult vahendustasu kuni ühe kuu üüri ulatuses. Üüripinna leidmine maakleri vahendusel on üürnikule küll kulukam, kuid tagab üürilepingu korrektsuse.


8)         Vahendustasu - üürilepingu sõlmimisel saab nõuda vahendustasu 1 kuu üüri ulatuses üksnes juhul, kui üüripinda vahendab kinnisvaramaakler. Omanikul endal ei ole õigust nõuda vahendustasu.


9)           Kulutuste hüvitamine üürnikule - kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Üüripinna parendamise korral tuleb tehtud kulutused üürileandjaga koheselt kooskõlastada ja fikseerida kirjalikult. Võib kokku leppida, et tehtud kulutused tasaaarveldatakse üürimaksetega. 

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti