93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 20 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.


Jurist: teisaldatav kiirusmõõtesüsteem peab olema tähistatud osutusmärgiga “automaatkontroll”

Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.
Riigikogu muutis Liiklusseadust selliselt, et sõidukite sõidukiirust võib mõõta lisaks senistele statsionaarsetele kiiruskaameratele ka teisaldatavate kaameratega. Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Osutusmärkide hulka kuulub ka liiklusmärk "automaatkontroll", mis paigutatakse liikluskaamera ette.

Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paasi hinnangul ei oma täna õiguslikust aspektist tähtsust, kas kiiruskaamera on statsionaarne või teisaldatav, igal juhul peab sellele eelnema ohutusmärk “automaatkontroll”. “Liiklusseadus ei anna võimalust kiiruskaamerate valikuliseks märgistamiseks - märk on iga statsionaarse kiiruskaamera ees. Kuivõrd teisaldatavate kiiruskaamerate regulatsioon õigusaktides on täpselt sama statsionaarsete kiiruskaameratega, siis peaks ka teisaldatava kiiruskaamera ees olema liiklusmärk "automaatkontroll". Seda seisukohta ei saa ümber lükata väitega, et liiklusmärgi paigaldamine pole vajalik, sest tegemist on kiiruskaamera ajutise paiknemisega selles kohas. Teatavasti on võimalik vajadusel kasutada ka ajutisi liiklusmärke,” sõnas Paas.

Paas lisab, et Liiklusseaduse muudatuse seletuskirjas on nimetatud teisaldatavate kiiruskaamerate kasutamise eesmärgina liikluse rahustamist. “Teisaldatava kiiruskaamera ees osutusmärgi kasutamine tagab selgelt nimetatud eesmärgi saavutamise. Märgistamata kiiruskaamera eesmärk on minu hinnangul pigem trahviraha kogumine kui liikluse rahustamine,” lisas Paas.

Samas märgib jurist, et kehtivates õigusaktides ei ole automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise kohustuslikkus ühemõtteliselt ja sõnaselget sätestatud, mistõttu lõpliku vastuse kõnealusele küsimusele annab siiski kohtupraktika.


Kasutatud õigusaktid, selgitus ning juristi kokkuvõtlik arvamus: 

1.     Seletuskiri liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 

… Kuigi LS § 199 lõike 1 punkti kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad sama paragrahvi lõiked 2–5 automaatse liiklusjärelevalve süsteemi (ehk kiiruskaamerate regulatsiooni) puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid. Täna on see nii eelkõige sellepärast, et kiiruskaamerate süsteem ja seda puudutavad sätted loodi, arvestades tollaseid tehnoloogilisi vahendeid. Praegu on aga võimalus liidestada teisaldatavad kiiruskaamerad juba olemasoleva statsionaarsete kiiruskaamerate süsteemiga. …  

2.     Liiklusseadus 

§ 199. Liiklusjärelevalve teostamise meetodid

(1)   Liiklusjärelevalvet võib teostada:

4) teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga; 

3.     Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele 

§ 14. Üldsätted

 (1) Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. 

§ 15. Osutusmärgid ja nende tähendused

29) märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele; 

4.     Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele  

§ 2. Automaatne kiirusmõõtesüsteem ja salvestis

 (1) Automaatne kiirusmõõtesüsteem on statiivile, seisvasse sõidukisse või mõõtekabiini paigaldatud mõõtesüsteem, mis koosneb kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja vajalikest lisaseadmetest ning mis on ette nähtud sõidukiiruse mõõtmiseks ning lubatud sõidukiiruse ületamise andmete dokumenteerimiseks ja salvestamiseks.

 (2) Salvestis on automaatse kiirusmõõtesüsteemi salvestatud andmed lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumi kohta.

 (3) Automaatne kiirusmõõtesüsteem võib salvestise automaatselt edastada töötlemiseks seaduse alusel loodud andmekogusse. Salvestise edastamisel peab see olema kaitstud kolmandate isikute eest. 

§ 3. Sõidukiiruse mõõtmise üldnõuded 

 (2) Automaatne kiirusmõõtesüsteem peab sõidukiiruse mõõtmiseks olema nõuetekohaselt paigaldatud ja seadistatud. Automaatsele kiirusemõõtmisele, sealhulgas mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõuete järgimise tagab mõõtesüsteemi valdaja. 

Ükski viidatud õigusaktidest ei sätesta ühemõtteliselt, et statsionaarne ja/või teisaldatav automaatne kiirusmõõtesüsteem peaks olema tähistatud liiklusmärgiga 559a või 559b „automaatkontroll“. Samas on seadusandluses liiklusmärke 559a ja 559b käsitletud osutusmärkidena – osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest (Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 14).  

Ülalmärgitud õigusaktidest ei tulene ühtki õigusliku regulatsiooni erinevust senise statsionaarse ja uue teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi vahel peale asjaolu, et viimaseid on võimalik teisaldada. 

Juristi kokkuvõttev arvamus: 

Teisaldatav kiirusmõõtesüsteem peab olema tähistatud osutusmärgiga „automaatkontroll“. 

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti