Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.



Eesti Õigusbüroo poole pöördusid 70- aastase vanahärra sugulased, kelle eakalt pereliikmelt nõutakse kohtu kaudu 45 000 euro tagastamist. Väidetavalt on härra laenanud Suurbritannias registreeritud ettevõttelt 45 000 eurot sularahas ega ole seda tähtaegselt tagastanud. Juristid kahtlustavad skeemitamises ühte kodumaist ettevõtet, kes vanahärra allkirja laenulepingule hankisid hoopis teise juhtumi raames. Juristid paluvad eakatel lähedastel silm peal hoida ning nendega regulaarselt suhelda, samuti tuleks nende kõrval olla erinevate asjaajamiste juures, kuna ühest allkirjast võib sõltuda palju



Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.


Jurist: teisaldatav kiirusmõõtesüsteem peab olema tähistatud osutusmärgiga “automaatkontroll”

Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.
Riigikogu muutis Liiklusseadust selliselt, et sõidukite sõidukiirust võib mõõta lisaks senistele statsionaarsetele kiiruskaameratele ka teisaldatavate kaameratega. Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Osutusmärkide hulka kuulub ka liiklusmärk "automaatkontroll", mis paigutatakse liikluskaamera ette.

Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paasi hinnangul ei oma täna õiguslikust aspektist tähtsust, kas kiiruskaamera on statsionaarne või teisaldatav, igal juhul peab sellele eelnema ohutusmärk “automaatkontroll”. “Liiklusseadus ei anna võimalust kiiruskaamerate valikuliseks märgistamiseks - märk on iga statsionaarse kiiruskaamera ees. Kuivõrd teisaldatavate kiiruskaamerate regulatsioon õigusaktides on täpselt sama statsionaarsete kiiruskaameratega, siis peaks ka teisaldatava kiiruskaamera ees olema liiklusmärk "automaatkontroll". Seda seisukohta ei saa ümber lükata väitega, et liiklusmärgi paigaldamine pole vajalik, sest tegemist on kiiruskaamera ajutise paiknemisega selles kohas. Teatavasti on võimalik vajadusel kasutada ka ajutisi liiklusmärke,” sõnas Paas.

Paas lisab, et Liiklusseaduse muudatuse seletuskirjas on nimetatud teisaldatavate kiiruskaamerate kasutamise eesmärgina liikluse rahustamist. “Teisaldatava kiiruskaamera ees osutusmärgi kasutamine tagab selgelt nimetatud eesmärgi saavutamise. Märgistamata kiiruskaamera eesmärk on minu hinnangul pigem trahviraha kogumine kui liikluse rahustamine,” lisas Paas.

Samas märgib jurist, et kehtivates õigusaktides ei ole automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise kohustuslikkus ühemõtteliselt ja sõnaselget sätestatud, mistõttu lõpliku vastuse kõnealusele küsimusele annab siiski kohtupraktika.


Kasutatud õigusaktid, selgitus ning juristi kokkuvõtlik arvamus: 

1.     Seletuskiri liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 

… Kuigi LS § 199 lõike 1 punkti kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad sama paragrahvi lõiked 2–5 automaatse liiklusjärelevalve süsteemi (ehk kiiruskaamerate regulatsiooni) puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid. Täna on see nii eelkõige sellepärast, et kiiruskaamerate süsteem ja seda puudutavad sätted loodi, arvestades tollaseid tehnoloogilisi vahendeid. Praegu on aga võimalus liidestada teisaldatavad kiiruskaamerad juba olemasoleva statsionaarsete kiiruskaamerate süsteemiga. …  

2.     Liiklusseadus 

§ 199. Liiklusjärelevalve teostamise meetodid

(1)   Liiklusjärelevalvet võib teostada:

4) teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga; 

3.     Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele 

§ 14. Üldsätted

 (1) Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. 

§ 15. Osutusmärgid ja nende tähendused

29) märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele; 

4.     Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele  

§ 2. Automaatne kiirusmõõtesüsteem ja salvestis

 (1) Automaatne kiirusmõõtesüsteem on statiivile, seisvasse sõidukisse või mõõtekabiini paigaldatud mõõtesüsteem, mis koosneb kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja vajalikest lisaseadmetest ning mis on ette nähtud sõidukiiruse mõõtmiseks ning lubatud sõidukiiruse ületamise andmete dokumenteerimiseks ja salvestamiseks.

 (2) Salvestis on automaatse kiirusmõõtesüsteemi salvestatud andmed lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumi kohta.

 (3) Automaatne kiirusmõõtesüsteem võib salvestise automaatselt edastada töötlemiseks seaduse alusel loodud andmekogusse. Salvestise edastamisel peab see olema kaitstud kolmandate isikute eest. 

§ 3. Sõidukiiruse mõõtmise üldnõuded 

 (2) Automaatne kiirusmõõtesüsteem peab sõidukiiruse mõõtmiseks olema nõuetekohaselt paigaldatud ja seadistatud. Automaatsele kiirusemõõtmisele, sealhulgas mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõuete järgimise tagab mõõtesüsteemi valdaja. 

Ükski viidatud õigusaktidest ei sätesta ühemõtteliselt, et statsionaarne ja/või teisaldatav automaatne kiirusmõõtesüsteem peaks olema tähistatud liiklusmärgiga 559a või 559b „automaatkontroll“. Samas on seadusandluses liiklusmärke 559a ja 559b käsitletud osutusmärkidena – osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest (Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 14).  

Ülalmärgitud õigusaktidest ei tulene ühtki õigusliku regulatsiooni erinevust senise statsionaarse ja uue teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi vahel peale asjaolu, et viimaseid on võimalik teisaldada. 

Juristi kokkuvõttev arvamus: 

Teisaldatav kiirusmõõtesüsteem peab olema tähistatud osutusmärgiga „automaatkontroll“. 

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti