Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.


Jurist selgitab varjatud puuduste olemust - millal on õigus kaup tagastada ning kuidas seda teha?

Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.

Lepinguõigus sätestab, et müügilepingus kokkulepitud asi peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1) ja müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 218 lg 1).  

Võlaõigusseaduse § 101 sätestab tegevuste järjekorra, kuidas varjatud vea ilmnedes toimida.  

Kui müüja on kohustust rikkunud ja müünud müügilepingule mittevastava kauba või eseme, on ostjal õigus nõuda muuhulgas kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Samuti on ostjal müügilepingu rikkumise korral õigus nõuda hinna alandamist.  

Kui soetatud kaubal on ilmenenud varjatud puudus, tuleb ostjal ühendust võtta müüjaga ning teavitada teda asjaoludest. Sageli kirjutatakse müügilepingusse sisse klausel, et lepingupooltel puuduvad pretensioonid toote osas, kuid see ei oma õiguslikku tähendust varjatud puudusega eseme üleandmise juures.  

Soetatud toote saab varjatud puuduste ilmnemisel müüjale tagastada pärast lepingust taganemist ning müüja peab ostjale tagastama tasutud ostusumma.  

Millistele kaupadele laieneb varjatud puuduste eest kaitsev seadusandlus?  

Varjatud puudustega seotud regulatsioon kehtib enamuste kaupade puhul, olgu selleks siis elektroonika, sõiduauto või kinnisvara. Varjatud puudustest tuleb teada anda mõistliku aja jooksul alates puuduste avastamisest ning eksperthinnangu saamisest. Mõningatel juhtudel võib varjatud puudus ilmneda ka näiteks aasta või paari jooksul.  

Eesti Õigusbüroo jurist Raivo Kiisa sõnul on väga oluline korrektne ostu-müügi leping, kus on kirjas ka eseme tuvastatud puudused. “Loomulikult on hea öelda, et vaadake kaup enne ostutehingu sooritamist kriitilise pilguga üle ja veenduge selle eesmärgipärases toimises, kuid ega tavainimene ei ole ekspert ning näiteks auto mootori sisse keegi ei näe, isegi ekspert mitte. Seetõttu ongi antud seadusandja poolt teatud tingimustel ja eeldustel võimalus varjatud puuduste korral tehing nö tagasi pöörata. Vallasvara müügitehingu puhul soovitan kindlasti pöörata tähelepanu lepingutingimustele ja kokkulepetele lepingus. Lisaks soovitan soojalt tehinguks ettevalmistatud leping lasta üle vaadata ka juristil, kuna leping on alus hilisemate pretensioonide esitamiseks,” sõnas Kiisk.  

Kiisk lisab, et inimesed ei oska sageli eristada mõisteid garantii ja pretensioon. “Garantii antakse tavaliselt uuele kaubale või esemele, näiteks müügisalongist ostetud uuele autole. Pretensiooni aga kasutatakse just kõnealuse varjatud puuduse puhul ning tegemist on olukorraga, kus müüja varjas eseme üleandmise hetkel mõnda esemega seotud puudust tehingu toimumise ning kasu saamise nimel. Nagu juba eelpool mainitud, siis kõige olulisem on korrektne leping, ostu hetkel tutvuge põhjalikult lepingusse kirjapanduga ning kontrollige kindlasti reaalse müüja vastavust lepingus toodud isikuga.  

Eesti Õigusbüroo poole pöördus hiljuti inimene, kes oli sõiduki ostnud Tallinnast ning Tartusse koju sõites lakkas auto mootor töötamast. Kuna ostu-müügi leping ei olnud sõlmitud omanikuga ning lepingus puudusid ka õiged kontaktandmed, ei saadud enam müüjaga ühendust. Lisaks avastas ostja mõned päevad hiljem, et omanik on sõiduki registrist kustutanud ning uuel omanikul ei olnud enam võimalik sõidukit kasutada. Kuna sõlmitud leping oli puudulikult koostatud ja omaniku andmed ei vastanud tegelikkusele, ei saanud inimest ka jurist abistada ning sõiduk muutus registrist eemaldamise järel kasutuks rauaks.  

Mis aja jooksul saab varjatud puudusega tehingut tagasi pöörata? 

Lepinguõigus sätestab selleks mõistliku aja, konkreetsemalt öeldud ei ole. Seega peab nõudja tõendama varjatud puuduse ilmnemise ja tegelema sellega esimesel võimalusel, et kaup ei saaks lisakahjustusi edasise kasutamise tõttu. 

Millele tähepanu pöörata sõidukit ostes?

1) Kõige olulisem on korrektne müügileping, kus on välja toodud ka eseme vead. Sõiduki puhul näiteks mõra klaasis, mõni näidik ei tööta jne;

2) Pöörduge eseme tehingueelseks ülevaatamiseks spetsialisti poole. Müügieelset lepingutingimustele vastavuse kontrolli teostavad näiteks ülevaatuspunktid, margiesindused ning erinevad remondi ja hooldustöökojad;

3) Kasutage internetis sõiduki ajalooga tutvumiseks loodud võimalusi. Oluline on iga infokild, näiteks ülevaatuste korrapärasus, läbisõit, liikluskahjud ja kõik muud nüansid, mis võivad mõjutada eseme tehnilist seisukorda ja olla vihjeks mõnele võimalikule varjatud puudusele;

4) Internetti tasub kasutada ka müüja tasuta uurimiseks, kuna tänapäeval kirjutatakse sageli ebameeldivatest kogemustest ning tuuakse välja ka müüja või vahendaja nimi.  

Kuidas käituda, kui soetatud kaubal ilmnevad mõistliku aja jooksul kasutamist piiravad puudused? 

1) Kõigepealt võtke ühendust müüjaga. Hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline, et suudate tõendada kontakti ja infovahetust müüjaga, mistõttu on mõistlik ühendust võtta taasesitlemist võimaldavas vormis, näiteks meili või sõnumi teel, samuti võib suhelda läbi sotsiaalmeedia;

2) Pöörduge oma ala spetsialisti poole, kes on pädev andma eskperthinnangu tekkinud olukorrale ning kirjeldama puuduseid. Hilisemate vaidluste vältimiseks vormistage puudus eksperthinnanguna.


Eesti