Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Jurist selgitab varjatud puuduste olemust - millal on õigus kaup tagastada ning kuidas seda teha?

Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.

Lepinguõigus sätestab, et müügilepingus kokkulepitud asi peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1) ja müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 218 lg 1).  

Võlaõigusseaduse § 101 sätestab tegevuste järjekorra, kuidas varjatud vea ilmnedes toimida.  

Kui müüja on kohustust rikkunud ja müünud müügilepingule mittevastava kauba või eseme, on ostjal õigus nõuda muuhulgas kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Samuti on ostjal müügilepingu rikkumise korral õigus nõuda hinna alandamist.  

Kui soetatud kaubal on ilmenenud varjatud puudus, tuleb ostjal ühendust võtta müüjaga ning teavitada teda asjaoludest. Sageli kirjutatakse müügilepingusse sisse klausel, et lepingupooltel puuduvad pretensioonid toote osas, kuid see ei oma õiguslikku tähendust varjatud puudusega eseme üleandmise juures.  

Soetatud toote saab varjatud puuduste ilmnemisel müüjale tagastada pärast lepingust taganemist ning müüja peab ostjale tagastama tasutud ostusumma.  

Millistele kaupadele laieneb varjatud puuduste eest kaitsev seadusandlus?  

Varjatud puudustega seotud regulatsioon kehtib enamuste kaupade puhul, olgu selleks siis elektroonika, sõiduauto või kinnisvara. Varjatud puudustest tuleb teada anda mõistliku aja jooksul alates puuduste avastamisest ning eksperthinnangu saamisest. Mõningatel juhtudel võib varjatud puudus ilmneda ka näiteks aasta või paari jooksul.  

Eesti Õigusbüroo jurist Raivo Kiisa sõnul on väga oluline korrektne ostu-müügi leping, kus on kirjas ka eseme tuvastatud puudused. “Loomulikult on hea öelda, et vaadake kaup enne ostutehingu sooritamist kriitilise pilguga üle ja veenduge selle eesmärgipärases toimises, kuid ega tavainimene ei ole ekspert ning näiteks auto mootori sisse keegi ei näe, isegi ekspert mitte. Seetõttu ongi antud seadusandja poolt teatud tingimustel ja eeldustel võimalus varjatud puuduste korral tehing nö tagasi pöörata. Vallasvara müügitehingu puhul soovitan kindlasti pöörata tähelepanu lepingutingimustele ja kokkulepetele lepingus. Lisaks soovitan soojalt tehinguks ettevalmistatud leping lasta üle vaadata ka juristil, kuna leping on alus hilisemate pretensioonide esitamiseks,” sõnas Kiisk.  

Kiisk lisab, et inimesed ei oska sageli eristada mõisteid garantii ja pretensioon. “Garantii antakse tavaliselt uuele kaubale või esemele, näiteks müügisalongist ostetud uuele autole. Pretensiooni aga kasutatakse just kõnealuse varjatud puuduse puhul ning tegemist on olukorraga, kus müüja varjas eseme üleandmise hetkel mõnda esemega seotud puudust tehingu toimumise ning kasu saamise nimel. Nagu juba eelpool mainitud, siis kõige olulisem on korrektne leping, ostu hetkel tutvuge põhjalikult lepingusse kirjapanduga ning kontrollige kindlasti reaalse müüja vastavust lepingus toodud isikuga.  

Eesti Õigusbüroo poole pöördus hiljuti inimene, kes oli sõiduki ostnud Tallinnast ning Tartusse koju sõites lakkas auto mootor töötamast. Kuna ostu-müügi leping ei olnud sõlmitud omanikuga ning lepingus puudusid ka õiged kontaktandmed, ei saadud enam müüjaga ühendust. Lisaks avastas ostja mõned päevad hiljem, et omanik on sõiduki registrist kustutanud ning uuel omanikul ei olnud enam võimalik sõidukit kasutada. Kuna sõlmitud leping oli puudulikult koostatud ja omaniku andmed ei vastanud tegelikkusele, ei saanud inimest ka jurist abistada ning sõiduk muutus registrist eemaldamise järel kasutuks rauaks.  

Mis aja jooksul saab varjatud puudusega tehingut tagasi pöörata? 

Lepinguõigus sätestab selleks mõistliku aja, konkreetsemalt öeldud ei ole. Seega peab nõudja tõendama varjatud puuduse ilmnemise ja tegelema sellega esimesel võimalusel, et kaup ei saaks lisakahjustusi edasise kasutamise tõttu. 

Millele tähepanu pöörata sõidukit ostes?

1) Kõige olulisem on korrektne müügileping, kus on välja toodud ka eseme vead. Sõiduki puhul näiteks mõra klaasis, mõni näidik ei tööta jne;

2) Pöörduge eseme tehingueelseks ülevaatamiseks spetsialisti poole. Müügieelset lepingutingimustele vastavuse kontrolli teostavad näiteks ülevaatuspunktid, margiesindused ning erinevad remondi ja hooldustöökojad;

3) Kasutage internetis sõiduki ajalooga tutvumiseks loodud võimalusi. Oluline on iga infokild, näiteks ülevaatuste korrapärasus, läbisõit, liikluskahjud ja kõik muud nüansid, mis võivad mõjutada eseme tehnilist seisukorda ja olla vihjeks mõnele võimalikule varjatud puudusele;

4) Internetti tasub kasutada ka müüja tasuta uurimiseks, kuna tänapäeval kirjutatakse sageli ebameeldivatest kogemustest ning tuuakse välja ka müüja või vahendaja nimi.  

Kuidas käituda, kui soetatud kaubal ilmnevad mõistliku aja jooksul kasutamist piiravad puudused? 

1) Kõigepealt võtke ühendust müüjaga. Hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline, et suudate tõendada kontakti ja infovahetust müüjaga, mistõttu on mõistlik ühendust võtta taasesitlemist võimaldavas vormis, näiteks meili või sõnumi teel, samuti võib suhelda läbi sotsiaalmeedia;

2) Pöörduge oma ala spetsialisti poole, kes on pädev andma eskperthinnangu tekkinud olukorrale ning kirjeldama puuduseid. Hilisemate vaidluste vältimiseks vormistage puudus eksperthinnanguna.


Eesti