Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Jurist: millega peab arvestama õhksoojuspumba paigaldamisel

Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.
Õhksoojuspumba paigaldamisega muudetakse hoone välisilmet ja fassaadi otstarvet, mistõttu puudutab see kõigi korteriomanike kaasomandi osa ning seega ei tohi üks korteriomanik teiste kaasomanike nõusolekuta õhksoojuspumpa paigaldada. Kui õhksoojuspumba paigaldamiseks puudub vastav projekt ning ehitusteatis, on tegemist ebaseadusliku ümberehitamisega. Kuna elamu sein kuulub kõigile korteriomanikele kaasomandi osana, siis vastutavad kõik korteriomanikud solidaarselt.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul pöörduvad inimesed juristi jutule peaasjalikult seetõttu, et naabri paigaldatud õhksoojuspump tekitab vibratsiooni ning müra. “Sageli ilmnebki siis, et õhksoojuspump on paigaldatud ebaseaduslikult - puudub vastav projekt ning ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut seadeldise paigaldamiseks. Seejärel tuleb leida lahendus olukorrale ning reeglina on siin kaks võimalust - kas hangitakse vastavad load ning saadakse kaasomanikega kokkuleppele või tuleb ebaseaduslik paigaldis eemaldada. Praktika näitab, et probleemid tekivadki just siis, kui omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump tekitab ülemäärast häirivat müra ja vibratsiooni ning hakkab häirima teisi kaasomanikke,” sõnas Roosileht.

Roosileht lisab, et kaasomanike nõusolek on igaljuhul vajalik, küsimus on, et kas on vaja kõigi kaasomanike nõusolek või piisab korteriomanike häälteenamusest. “Kui õhksoojuspumba paigaldamine muudab välisseina ilmet oluliselt, on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Kui aga selle paigaldus jääb tavapärase kasutamise piiresse, piisab korteriomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusest. Igal juhul peab olemas olema vastav projekt ja ehitusteatis. Soovitan kahtluste ning probleemide korral pöörduda Eesti Õigusbüroo poole, kuna meil on ühistutega suured kogemused ning esimesed kaks tundi õigusabi saavad alla 1700€ kuupaka teenivad inimesed riigi kulul,” lisas Roosileht.

Juristi nõuanne õhksoojuspumba paigaldajatele

1) Enne õhksoojuspumba paigaldamist tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitisteatis ja ehitisprojekt

2) Kui elamu asub miljööväärtuslikus piirkonnas, siis on vajalik ka Muinsuskaitseameti luba

3) Vajalik on kõigi kaasomanike nõusolek juhul, kui õhksoojuspumba paigaldamine muudab oluliselt elamu välisseina. Korteriomanike häälteenamus on vajalik juhul, kui õhksoojuspump ei tekita ülemäärast häirivat müra ning vibratsiooni.

Kes teostab järelevalvet?

Ebaseaduslikult tehtud ümberehitiste korral teostab ehituslikku järelevalvet kohalik omavalitsus, kes võib teha korteriomanikele vastava ettekirjutuse ja selle täitmata jätmisel kohaldada sunniraha nii kaua kuni ettekirjutuses esitatud nõue on täidetud.
Ettekirjutus tehakse ja sunniraha kohaldatakse solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule. Ka sellistel juhtudel, kui on tehtud fassaaditööd ja puudub ehitusluba, kuigi selle korraldas KÜ juhatus eesotsas.
Korteriühistu juhatuse liikmed peavad kontrollima ja tegema kõik selleks, et täidetaks seaduse nõudeid.
Eesti