Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.


Jurist annab nõu - kuidas käituda löökaugu tekitatud kahju korral?

Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.
Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.

Löökaugud on igakevadine mure - nendest läbi sõites võib puruneda sõiduki rehv, velg, vedrustus ning teised silla detailid. Kõik taolised sõidutee hooldusega seotud kahjud võib aga sisse nõuda tee omanikult, üldjuhul siis omavalitsuselt või neile teenust osutavalt asutuselt (Tallinnas kommunaalamet).

Eesti Õigusbürool on pooleli vaidlus ühe Harjumaa omavalitsusega, kus sõidukil purunesid löökaugu tõttu kaks rehvi, kuid omavalitsus ei ole nõus kahju hüvitama.

Eesti Õigusbüroo juristi Merike Roosilehe sõnul on väga oluline koheselt teavitada juhtunust politseid ning sündmuse asjaolud fikseerida tunnistaja juuresolekul. “Teehooldus on tee omaniku ülesanne ning kui selle puudulik teostus põhjustab liiklejale kahju, võib hüvitist nõuda tee omanikult, kelleks üldjuhul on omavalitsus. Seejuures on väga oluline politsei teavitamine ning asjaolude ülespildistamine. Korrektse asjaajamise korral on omavalitsusel keeruline kahju hüvitamisest keelduda, ka näiteks tee ebatasasusest hoiatav liiklusmärk ei vabasta neid üldjuhul vastutusest,” lisas Roosileht.

Roosileht lisab, et loomulikult on juhi kohustus järgida liiklusmärke ning kinni pidada liikluspiirangutest. Tee omanikul puudub hüvitamise kohustus, kui suudetakse tõendada asjaolu, et juht ei pidanud kinni liikluspiirangutest ning sõitis näiteks teeoludele mittesobiva sõidukiirusega.

Tee omanikult hüvitise saamiseks tuleb järgida 5 olulist punkti:

1)       Löökaugust läbi sõites sõidukit vigastades peatu niipea, kui see on võimalik ning ohutu

2)       Teavita juhtunust politseid ning kui nad sündmuspaigale fikseerima ei tule, tegutse neilt saadud juhiste järgi

3)       Pildista kahju põhjustanud löökauku ning tekitatud kahju selliselt, et asukoht ning löökaugu suurus oleksid tuvastatavad (aseta löökaugu kõrvale näiteks tikutops)

4)       Sõiduki vigastused ning remondi maksumus lase hinnata autoremonditöökojal

5)       Kahjunõue koos tõendusmaterjaliga esita tee omanikule, Tallinna linnas kommunaalametile. Nõude näidise leiad  siit!

Kui tee omanik siiski keeldub kahju hüvitamisest, tuleb kahju hüvitamist nõuda kohtu kaudu. Tegemist on tsiviilvaidlusega ning hagiavaldus tuleb esitada tee omaniku asukohajärgsesse maakohtusse. Hagiavalduse näidise leiad siit!

Eesti