Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Jurist annab nõu - kuidas käituda löökaugu tekitatud kahju korral?

Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.
Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.

Löökaugud on igakevadine mure - nendest läbi sõites võib puruneda sõiduki rehv, velg, vedrustus ning teised silla detailid. Kõik taolised sõidutee hooldusega seotud kahjud võib aga sisse nõuda tee omanikult, üldjuhul siis omavalitsuselt või neile teenust osutavalt asutuselt (Tallinnas kommunaalamet).

Eesti Õigusbürool on pooleli vaidlus ühe Harjumaa omavalitsusega, kus sõidukil purunesid löökaugu tõttu kaks rehvi, kuid omavalitsus ei ole nõus kahju hüvitama.

Eesti Õigusbüroo juristi Merike Roosilehe sõnul on väga oluline koheselt teavitada juhtunust politseid ning sündmuse asjaolud fikseerida tunnistaja juuresolekul. “Teehooldus on tee omaniku ülesanne ning kui selle puudulik teostus põhjustab liiklejale kahju, võib hüvitist nõuda tee omanikult, kelleks üldjuhul on omavalitsus. Seejuures on väga oluline politsei teavitamine ning asjaolude ülespildistamine. Korrektse asjaajamise korral on omavalitsusel keeruline kahju hüvitamisest keelduda, ka näiteks tee ebatasasusest hoiatav liiklusmärk ei vabasta neid üldjuhul vastutusest,” lisas Roosileht.

Roosileht lisab, et loomulikult on juhi kohustus järgida liiklusmärke ning kinni pidada liikluspiirangutest. Tee omanikul puudub hüvitamise kohustus, kui suudetakse tõendada asjaolu, et juht ei pidanud kinni liikluspiirangutest ning sõitis näiteks teeoludele mittesobiva sõidukiirusega.

Tee omanikult hüvitise saamiseks tuleb järgida 5 olulist punkti:

1)       Löökaugust läbi sõites sõidukit vigastades peatu niipea, kui see on võimalik ning ohutu

2)       Teavita juhtunust politseid ning kui nad sündmuspaigale fikseerima ei tule, tegutse neilt saadud juhiste järgi

3)       Pildista kahju põhjustanud löökauku ning tekitatud kahju selliselt, et asukoht ning löökaugu suurus oleksid tuvastatavad (aseta löökaugu kõrvale näiteks tikutops)

4)       Sõiduki vigastused ning remondi maksumus lase hinnata autoremonditöökojal

5)       Kahjunõue koos tõendusmaterjaliga esita tee omanikule, Tallinna linnas kommunaalametile. Nõude näidise leiad  siit!

Kui tee omanik siiski keeldub kahju hüvitamisest, tuleb kahju hüvitamist nõuda kohtu kaudu. Tegemist on tsiviilvaidlusega ning hagiavaldus tuleb esitada tee omaniku asukohajärgsesse maakohtusse. Hagiavalduse näidise leiad siit!

Eesti