Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.


Ehituspoes kogemata tasku unustatud ukselukk viis kliendi vangikongi

Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.
Ehituspoe klient selgitas koheselt turvameestele, et tal tõesti ei olnud varastamise soovi ning näitas sularaha ja 500 euro eest ostetud kaupa tõestamaks, et 15-eurost lukku ei ole tal kindlasti tarvis varastada - ta soovis selle osta, kuid unustas lihtsalt kassasse jõudes taskusse. Turvamehed ei olnud nõus olukorda kohapeal lahendama ning kinnitasid, et neil kehtib 0-tolerants. 

Kuna turvameeste üleolevus tekitas kliendis segadust ja hirmu, palus ta neil kutsuda politsei, kuid turvamehed ütlesid, et politsei tuleb pärast seda, kui klient on turvaruumis 4 tundi istunud. Klient viidigi turvaruumi ning lukustati sinna. Mõne aja pärast lõi segaduses klient aga turvaruumi ukse maha ning püüdis põgeneda, kuid turvamehed said ta kätte ning kasutasid tema peal füüsilist jõudu, tekitades kliendile kehavigastusi. Alles seejärel kutsuti ka politsei ning klient viidi arestikambrisse, kus plaaniti teda esialgu 48 tundi kinni hoida.  

Eesti Õigusbüroo jurist Igor Stulovi sõnul on üheltpoolt arusaadav, et turvafirma esindaja käitub talle ette antud reeglite järgi, kuid mõistlik oleks hinnata ka asjaolusid ning kui varastamise soov tundub väga ebatõenäoline, oleks mõistlik olukord lahendada kohapeal ning kõiki teisi osapooli pikast protsessist säästa. “Mina kihutasin kliendi kõne peale politseijaoskonda ning asusin asjas selgust looma ja inimest kaitsma. Selgus, et turvafirma oli kinnipidamise käigus tekitanud kliendile rohkelt kergemaid kehavigastusi ning ta vajas arstiabi. Vägivalda kasutati hoolimata asjaolust, et klient mingit vastupanu ei osutanud. Samuti oli turvateenistus teadlikult nimetanud politseile kordades kallima luku hinna eesmärgiga ületada kriminaalasja alammäära, et saaks tegu käsitleda kuriteona. Vestlesin pikalt valveuurijaga ning suutsin teda läbirääkimiste käigus veenda, et kliendi kinnipidamine ei ole vajalik, kuna tegemist on seadusekuuleka kodanikuga ning ei ole alust arvata, et ta paneb toime uue süüteo või püüab asitõendeid hävitada. Vestluse järel andis uurija korralduse kinnipeetav vabastada ning tagastada talle tema asjad. Klient viidi politseist kiirabiga otse tervisekontrolli,” selgitas Stulov kinnipidamisasutuses toimunut.  

Kurioossemaks muudab juhtumi asjaolu, et sellega veel asi ei lõppenud ning kui politsei oli uurimise lõpule viinud, saadeti asi prokuratuuri, kes pakkus kliendile kokkuleppemenetlust, millega klient ei nõustunud. Jurist juhtis prokuratuuri tähelepanu asjaolule, et menetluses märgitud luku hind ei vasta tegelikkusele ning luku tegelikku hinda arvestades tuleb seda juhtumit käsitleda väärteona, mitte kuriteona, mistõttu ei ole juhtum prokuratuuri pädevuses. Prokuratuur tagastas juhtumi tagasi politseile menetlemiseks. 

Politsei alustas menetlusega uuesti algusest ning asi lõpetati alles kahe aasta pärast kliendi õigeksmõistmisega.

Eesti