Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Ehituspoes kogemata tasku unustatud ukselukk viis kliendi vangikongi

Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.
Ehituspoe klient selgitas koheselt turvameestele, et tal tõesti ei olnud varastamise soovi ning näitas sularaha ja 500 euro eest ostetud kaupa tõestamaks, et 15-eurost lukku ei ole tal kindlasti tarvis varastada - ta soovis selle osta, kuid unustas lihtsalt kassasse jõudes taskusse. Turvamehed ei olnud nõus olukorda kohapeal lahendama ning kinnitasid, et neil kehtib 0-tolerants. 

Kuna turvameeste üleolevus tekitas kliendis segadust ja hirmu, palus ta neil kutsuda politsei, kuid turvamehed ütlesid, et politsei tuleb pärast seda, kui klient on turvaruumis 4 tundi istunud. Klient viidigi turvaruumi ning lukustati sinna. Mõne aja pärast lõi segaduses klient aga turvaruumi ukse maha ning püüdis põgeneda, kuid turvamehed said ta kätte ning kasutasid tema peal füüsilist jõudu, tekitades kliendile kehavigastusi. Alles seejärel kutsuti ka politsei ning klient viidi arestikambrisse, kus plaaniti teda esialgu 48 tundi kinni hoida.  

Eesti Õigusbüroo jurist Igor Stulovi sõnul on üheltpoolt arusaadav, et turvafirma esindaja käitub talle ette antud reeglite järgi, kuid mõistlik oleks hinnata ka asjaolusid ning kui varastamise soov tundub väga ebatõenäoline, oleks mõistlik olukord lahendada kohapeal ning kõiki teisi osapooli pikast protsessist säästa. “Mina kihutasin kliendi kõne peale politseijaoskonda ning asusin asjas selgust looma ja inimest kaitsma. Selgus, et turvafirma oli kinnipidamise käigus tekitanud kliendile rohkelt kergemaid kehavigastusi ning ta vajas arstiabi. Vägivalda kasutati hoolimata asjaolust, et klient mingit vastupanu ei osutanud. Samuti oli turvateenistus teadlikult nimetanud politseile kordades kallima luku hinna eesmärgiga ületada kriminaalasja alammäära, et saaks tegu käsitleda kuriteona. Vestlesin pikalt valveuurijaga ning suutsin teda läbirääkimiste käigus veenda, et kliendi kinnipidamine ei ole vajalik, kuna tegemist on seadusekuuleka kodanikuga ning ei ole alust arvata, et ta paneb toime uue süüteo või püüab asitõendeid hävitada. Vestluse järel andis uurija korralduse kinnipeetav vabastada ning tagastada talle tema asjad. Klient viidi politseist kiirabiga otse tervisekontrolli,” selgitas Stulov kinnipidamisasutuses toimunut.  

Kurioossemaks muudab juhtumi asjaolu, et sellega veel asi ei lõppenud ning kui politsei oli uurimise lõpule viinud, saadeti asi prokuratuuri, kes pakkus kliendile kokkuleppemenetlust, millega klient ei nõustunud. Jurist juhtis prokuratuuri tähelepanu asjaolule, et menetluses märgitud luku hind ei vasta tegelikkusele ning luku tegelikku hinda arvestades tuleb seda juhtumit käsitleda väärteona, mitte kuriteona, mistõttu ei ole juhtum prokuratuuri pädevuses. Prokuratuur tagastas juhtumi tagasi politseile menetlemiseks. 

Politsei alustas menetlusega uuesti algusest ning asi lõpetati alles kahe aasta pärast kliendi õigeksmõistmisega.

Eesti