Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Eestlased lõid maailma esimese jagamismajandusel põhineva õigusabi platvormi.

Alates tänasest saavad kõik õigusabi vajajad Eestis kasutada uut jagamismajandusel põhinevat õigusabi platvormi HUGO.legal. Tegemist on teadaolevalt maailma esimese tehisintellektil baseeruva jagamismajanduse põhise õigusabi keskkonnaga, mis viib kokku õigusabi vajava inimese talle sobivaima juristiga.


Uudne teenus kujundab ümber kogu õigusmaastiku ja muudab põhjalikult õigusteenuse kättesaadavust - nii, nagu tegi seda Uber taksonduses. HUGO.legal võimaldab juristi palgata kiirelt, lihtsalt ja keskmisest turuhinnast poole soodsamalt.

HUGO.legal on Tallinnas asutatud startup, mis võimaldab õigusnõustamist broneerida mõne klikiga, sõltumata ajast ja kohast. Ka juristide jaoks muutub töö paindlikumaks, lisaks aja vabamale kasutusele ei pea kulutama aega enam klientide leidmisele, selle töö teeb nende eest HUGO.legal.

HUGO.legal’i idee autori, asutaja ja tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul on kõikjal maailmas väga suur hulk inimesi, kes vajavad õigusabi, kuid ei saa endale juristi palkamist lubada. Teiselt poolt on väga palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel ei ole piisavat hõivet. “Lõime platvormi, kus need kaks gruppi kohtuvad. Samuti töötame tehisintellekti kallal, kuivõrd teatud juriidilisi küsimusi on võimalik lahendada süsteemselt, inimese sekkumiseta. Kõik see toob kvaliteetse õigusteenuse kliendile veelgi lähemale ning muudab oluliselt soodsamaks,” kinnitab HUGO.legal’i looja.

Sel aastal meeskonnaga ühinenud kaasasutajad on  Erki Pisuke (operatsioonide juht) ja Märt Pikkani (IT-juht ). Täna töötab ettevõttes juba 18 inimest ning juristide võrgustikus on üle 50 valideeritud ning magistrikraadiga juristi.

Platvormi tuuma - tehisintellekt HUGO arendamise põhialuseks on eesmärk lahendada sarnaseid kaasusi süsteemselt ning tuvastada korduvad mustrid. Artur Fjodorovi sõnul arvavad inimesed tihtilugu, et nende probleem on unikaalne, kuid kogemuse ja süsteemse lähenemise korral on neis olukordades näha kindlaid mustreid ning neid ära kasutades on lahenduse leidmine kordades efektiivsem. Esimeses arendusetapis suudab HUGO käsitleda lihtsamaid perekonnaõiguse küsimusi ja keerulisemate korral suunab teema kiiresti edasi inimjuristile.

HUGO.legal kasvas välja Eesti Õigusbüroo OÜst. Seoses plaaniga liikuda juba sel aastal edasi kolmele välisturule, sai ettevõte uue juriidilise nime OÜ HUGO. Kaubamärgina jääb Eesti Õigusbüroo nimi alles ja ka varasem teenus - 2 tundi tasuta ja soodustingimustel õigusnõustamist koostöös Justiitsministeeriumiga - jääb kehtima.

Kahe aasta jooksul on Eesti Õigusbüroo viinud õigusabi vajava inimese edukalt juristiga kokku rohkem kui 18 tuhandel korral ning tagasiside põhjal on 92% klientidest saadud teenusega rahul.

HUGO.legal õigusabi platvormi arendust ja välisturgudele viimist rahastab risikiinvesteeringute fond Superangel, mille partneriteks on edukad tehnoloogiaettevõtjad Rain Rannu, Veljo Otsason ning Marek Kiisa. Nende investeeringute hulka kuuluvad näiteks ka Bolt (endine Taxify), Pipedrive, Veriff jt.

Lisainformatsioon:

Artur Fjodorov
HUGO. legal asutaja ja tegevjuht
E-mail: artur@hugo.legal

https://hugo.legal/

 

Eesti