Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Eesti Õigusbüroo tegevjuht paljastas Eesti erasektori suurima korruptsioonijuhtumi

Üleeile jäi riigikohtus süüdi korruptsioonis 2015 aastal Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ehitusel järelevalvet teostanud ettevõtja. Ettevõtja küsis altkäemaksu summas 50 000 eurot ehitustöid teostanud ettevõtte juhilt Artur Fjodorovilt, kes koheselt info õiguskaitseorganitele edastas ning nendega igakülgselt koostööd kuriteo paljastamiseks tegi. Lisame siia Artur Fjodorovi kommentaari.
Tänane Eesti Õigusbüroo tegevjuht Artur Fjodorov juhtis veel mõned aastad tagasi ehitusettevõtet, mis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistöid teostas.
Samale objektile oli riigi poolt tellitud järelevalvet teostama ettevõte, mille juht nõuete leevendamise egiidi all ehitajalt altkäemaksu küsis.

Artur Fjodorovi kommentaar juhtunu kohta: 

On selge, et mida rohkem korruptsioonist ning altkäemaksust räägitakse, mida rohkem selliseid kaasuseid päevavalgele tuleb, seda selgemaks saab inimestele tõsiasi, et tegemist on tõsise kriminaalkorras karistatava kuriteoga ning sellele vastu astumine on meie kõigi kohus. Tuleb aru saada, et korruptiivsed tegevused sünnitavad üha uusi korruptiivseid tegevusi ning kokkuvõttes kannatavad süütud inimesed.
Kes sellele kuritegelikule sahkerdamisele kord juba sõrme on andnud, selle jaoks võib see üsna kiiresti saada elustiiliks, kus ei kehti enam ausad ning kõigile võrdsed võtted. Korruptsioon ei ole hetke emotsioon, see on kalkuleeritud kuritegu - kõik selle teemaga seonduv mõeldakse põhjalikult läbi, et välistada kõikvõimalikud negatiivsed stsenaariumid.  

Korruptsiooni eesmärgiks on teha osadest võrdsetest võrdsemad, see piirab majandusarengut ning tapab vaba konkurentsi. Kokkuvõttes häirib see ühiskonna tasakaalu.

Peame sellele üheskoos vastu astuma, et kõik saaksid aru - meil ei tehta nii. Soovime elada korruptsioonivabas tervemas ühiskonnas, kus koheldakse inimesi ja ettevõtteid võimalikult võrdsetel alustel.  

Võime ju kurta, kuidas riik rahvast ei hooli ja onupojapoliitika lokkab, kuid kui me seda kõike pealt vaatame ning üksnes kirume ja ise enda käitumiste ja hoiakutega seda muutma ei hakka, siis see olukord kindlasti paremaks ei lähe.
Siinkohal on paslik tsiteerida Albert Einsteini: “Maailm on väga ohtlik koht, kus elada, kuid mitte kurjade inimeste pärast, vaid nende inimeste pärast, kes selle suhtes midagi ette ei võta. 

Korruptsiooniga tegelemine on meie kõigi huvides ja mitte üksnes avalikus sektoris vaid samamoodi ka erasektoris.  

Ma ei ole sellest varem rääkinud, kuid tunnistan, et just need 2015 aasta sündmused ajendasid mind rajama teistsuguse lähenemisega õigusbürood.
Kui Ida-Virumaa objektil nõuti minult 50 000 eurot altkäemaksu nö otse, siis teisel objektil oodati minult altkäemaksu pakkumist ning ligi pool miljonit eurot tasu teostatud tööde eest hoiti otsitud põhjuste valguses kinni alkäemaksu ootuses. Aga ma ei teinud seda.

Meie ehitusfirma oli väga edukas - näiteks 2012 aastal saavutasime Tartu parima ettevõtte konkursil II koha. Ettevõttes töötas pea 30 spetsialisti, kes juhtisid ehitustöid ligi 100 riiklikus objektis ning käive ulatus mitmetesse miljonitesse.  
Kuid paljude erinevate halbade asjaolude kokkulangemine, kaasaarvtud eelpool mainitud altkäemaksu juhtumid, avaldasid tugevat mõju ettevõtte likviidsusele ning sinnamaani edukalt toiminud ettevõttel tekkisid makseraskused.
Olukorra muutis pöördumatuks ühe inkasso ettevõtte juhi otsus oma äri edendamise nimel minu vastu laimukampaaniat alustada, millega läksid kaasa ka mõned ajakirjanikud. Selle vastu seista oli raske. Lõpuks viis see minu ehitusettevõtte pankrotti ning algas minu senise elu raskeim periood.
See oli ühtlasi ka üks pöördeliseim hetk minu elus, kuna sain selge visiooni oma edasisest elust - pean keskenduma inimeste aitamisele, eelkõige nõrgemate aitamisele. Ilmselt suuresti seetõttu, et olin ise just tublisti tuupi saanud ega suutnud suurtematele vastu astuda, ei jagunud jõudu.

Alustuseks käivitasin 2016 aastal projekti InkassoAbi, mille eesmärk oli aidata inkassofirmade ebaseaduslike võtete lõksu jäänud ohvreid, kes ei teadnud enda õigusi ega osanud end seetõttu ka kaitsta suurte inkassode eest.  

Aasta hiljem olime edukad riigihankel ja sõlmisime justiitsministeeriumiga suuremahulise lepingu, mille raames avanes võimalus tasuta ning soodustingimustel õigusabile ligi 500 000 Eesti inimesel.  

Tänaseks on saanud Eesti Õigusbüroost Eesti suurim õigusbüroo platvorm, millega on liitunud üle 30 juristi kes on tänaseks abistanud pea 10 000 inimest. 

On väga suur hulk inimesi, kes vajavad õigusabi, kuid ei saa endale juristi palkamist lubada. Teiselt poolt on väga palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel ei ole piisavat hõivet. Eesti Õigusbüroo on loomas platvormi, kus need kaks gruppi kohtuvad ning tulemusest võidavad mõlemad pooled. Samuti käib meil pidev töö tehisintellekti kallal, kuivõrd teatud juriidilisi küsimusi on võimalik süsteemselt reaalse inimjõuta lahendada. Juba õige pea saabub hetk, kui toome päevavalgele kaasaegse õigusabi lahendused, mida saab sarnaselt Eestiga rakendada ka mujal riikides.  

Tagasi vaadates ei oleks ma kunagi arvanud, et need sündmused mind siia toovad. Kui oleksin läinud kaasa altkäemasku maksmise või andmisega, siis telegeksin ilmselt endiselt ehitusega või kannaksin karistust kuriteo eest.  

Kokkuvõttes tahan ütelda, et sain väga väärtusliku kogemuse ja õppetunni, elu ise pani mind sellesse olukorda ja mina tulin sellest välja täpselt sellisena, nagu ma täna olen - mul on motivatsiooni teha asju teisiti, paremini ja targemini. Ma tean väga selgelt, et ükski inimene ei pea enam raha puudumise või teadmatuse tõttu ülekohut kannatama ja oma õiguste rikkumisega leppima. Ma võtan ette kõik mis minu võimuses, et selline olukord saavutada ja võimalikult paljusi inimesi selles abistada.
Soovitan ka teistel seda teha, ärge vaadake seda lihtsalt niisama pealt, sekkuge ja mõjutage selle teoga ilma enda ümber - see mõjub kindlasti hästi ka karmale :)

Elu muutvad asjad juhtuvad üksnes siis, kui muutub suure grupi iganenud arusaam ja maad võtab uus harjumus, uus mõtlemine. Kriitiline mass murrab paratamatult ajale jalgu jäänud arusaamad ning elukvaliteet saab tõusta uuele tasemele. 

Ebavõrdsust ei tohi kannatada, sellele tuleb vastu astuda.

Eesti