Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.



Eesti Õigusbüroo poole pöördusid 70- aastase vanahärra sugulased, kelle eakalt pereliikmelt nõutakse kohtu kaudu 45 000 euro tagastamist. Väidetavalt on härra laenanud Suurbritannias registreeritud ettevõttelt 45 000 eurot sularahas ega ole seda tähtaegselt tagastanud. Juristid kahtlustavad skeemitamises ühte kodumaist ettevõtet, kes vanahärra allkirja laenulepingule hankisid hoopis teise juhtumi raames. Juristid paluvad eakatel lähedastel silm peal hoida ning nendega regulaarselt suhelda, samuti tuleks nende kõrval olla erinevate asjaajamiste juures, kuna ühest allkirjast võib sõltuda palju



Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.


Eesti Õigusbüroo tegevjuht paljastas Eesti erasektori suurima korruptsioonijuhtumi

Üleeile jäi riigikohtus süüdi korruptsioonis 2015 aastal Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ehitusel järelevalvet teostanud ettevõtja. Ettevõtja küsis altkäemaksu summas 50 000 eurot ehitustöid teostanud ettevõtte juhilt Artur Fjodorovilt, kes koheselt info õiguskaitseorganitele edastas ning nendega igakülgselt koostööd kuriteo paljastamiseks tegi. Lisame siia Artur Fjodorovi kommentaari.
Tänane Eesti Õigusbüroo tegevjuht Artur Fjodorov juhtis veel mõned aastad tagasi ehitusettevõtet, mis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistöid teostas.
Samale objektile oli riigi poolt tellitud järelevalvet teostama ettevõte, mille juht nõuete leevendamise egiidi all ehitajalt altkäemaksu küsis.

Artur Fjodorovi kommentaar juhtunu kohta: 

On selge, et mida rohkem korruptsioonist ning altkäemaksust räägitakse, mida rohkem selliseid kaasuseid päevavalgele tuleb, seda selgemaks saab inimestele tõsiasi, et tegemist on tõsise kriminaalkorras karistatava kuriteoga ning sellele vastu astumine on meie kõigi kohus. Tuleb aru saada, et korruptiivsed tegevused sünnitavad üha uusi korruptiivseid tegevusi ning kokkuvõttes kannatavad süütud inimesed.
Kes sellele kuritegelikule sahkerdamisele kord juba sõrme on andnud, selle jaoks võib see üsna kiiresti saada elustiiliks, kus ei kehti enam ausad ning kõigile võrdsed võtted. Korruptsioon ei ole hetke emotsioon, see on kalkuleeritud kuritegu - kõik selle teemaga seonduv mõeldakse põhjalikult läbi, et välistada kõikvõimalikud negatiivsed stsenaariumid.  

Korruptsiooni eesmärgiks on teha osadest võrdsetest võrdsemad, see piirab majandusarengut ning tapab vaba konkurentsi. Kokkuvõttes häirib see ühiskonna tasakaalu.

Peame sellele üheskoos vastu astuma, et kõik saaksid aru - meil ei tehta nii. Soovime elada korruptsioonivabas tervemas ühiskonnas, kus koheldakse inimesi ja ettevõtteid võimalikult võrdsetel alustel.  

Võime ju kurta, kuidas riik rahvast ei hooli ja onupojapoliitika lokkab, kuid kui me seda kõike pealt vaatame ning üksnes kirume ja ise enda käitumiste ja hoiakutega seda muutma ei hakka, siis see olukord kindlasti paremaks ei lähe.
Siinkohal on paslik tsiteerida Albert Einsteini: “Maailm on väga ohtlik koht, kus elada, kuid mitte kurjade inimeste pärast, vaid nende inimeste pärast, kes selle suhtes midagi ette ei võta. 

Korruptsiooniga tegelemine on meie kõigi huvides ja mitte üksnes avalikus sektoris vaid samamoodi ka erasektoris.  

Ma ei ole sellest varem rääkinud, kuid tunnistan, et just need 2015 aasta sündmused ajendasid mind rajama teistsuguse lähenemisega õigusbürood.
Kui Ida-Virumaa objektil nõuti minult 50 000 eurot altkäemaksu nö otse, siis teisel objektil oodati minult altkäemaksu pakkumist ning ligi pool miljonit eurot tasu teostatud tööde eest hoiti otsitud põhjuste valguses kinni alkäemaksu ootuses. Aga ma ei teinud seda.

Meie ehitusfirma oli väga edukas - näiteks 2012 aastal saavutasime Tartu parima ettevõtte konkursil II koha. Ettevõttes töötas pea 30 spetsialisti, kes juhtisid ehitustöid ligi 100 riiklikus objektis ning käive ulatus mitmetesse miljonitesse.  
Kuid paljude erinevate halbade asjaolude kokkulangemine, kaasaarvtud eelpool mainitud altkäemaksu juhtumid, avaldasid tugevat mõju ettevõtte likviidsusele ning sinnamaani edukalt toiminud ettevõttel tekkisid makseraskused.
Olukorra muutis pöördumatuks ühe inkasso ettevõtte juhi otsus oma äri edendamise nimel minu vastu laimukampaaniat alustada, millega läksid kaasa ka mõned ajakirjanikud. Selle vastu seista oli raske. Lõpuks viis see minu ehitusettevõtte pankrotti ning algas minu senise elu raskeim periood.
See oli ühtlasi ka üks pöördeliseim hetk minu elus, kuna sain selge visiooni oma edasisest elust - pean keskenduma inimeste aitamisele, eelkõige nõrgemate aitamisele. Ilmselt suuresti seetõttu, et olin ise just tublisti tuupi saanud ega suutnud suurtematele vastu astuda, ei jagunud jõudu.

Alustuseks käivitasin 2016 aastal projekti InkassoAbi, mille eesmärk oli aidata inkassofirmade ebaseaduslike võtete lõksu jäänud ohvreid, kes ei teadnud enda õigusi ega osanud end seetõttu ka kaitsta suurte inkassode eest.  

Aasta hiljem olime edukad riigihankel ja sõlmisime justiitsministeeriumiga suuremahulise lepingu, mille raames avanes võimalus tasuta ning soodustingimustel õigusabile ligi 500 000 Eesti inimesel.  

Tänaseks on saanud Eesti Õigusbüroost Eesti suurim õigusbüroo platvorm, millega on liitunud üle 30 juristi kes on tänaseks abistanud pea 10 000 inimest. 

On väga suur hulk inimesi, kes vajavad õigusabi, kuid ei saa endale juristi palkamist lubada. Teiselt poolt on väga palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel ei ole piisavat hõivet. Eesti Õigusbüroo on loomas platvormi, kus need kaks gruppi kohtuvad ning tulemusest võidavad mõlemad pooled. Samuti käib meil pidev töö tehisintellekti kallal, kuivõrd teatud juriidilisi küsimusi on võimalik süsteemselt reaalse inimjõuta lahendada. Juba õige pea saabub hetk, kui toome päevavalgele kaasaegse õigusabi lahendused, mida saab sarnaselt Eestiga rakendada ka mujal riikides.  

Tagasi vaadates ei oleks ma kunagi arvanud, et need sündmused mind siia toovad. Kui oleksin läinud kaasa altkäemasku maksmise või andmisega, siis telegeksin ilmselt endiselt ehitusega või kannaksin karistust kuriteo eest.  

Kokkuvõttes tahan ütelda, et sain väga väärtusliku kogemuse ja õppetunni, elu ise pani mind sellesse olukorda ja mina tulin sellest välja täpselt sellisena, nagu ma täna olen - mul on motivatsiooni teha asju teisiti, paremini ja targemini. Ma tean väga selgelt, et ükski inimene ei pea enam raha puudumise või teadmatuse tõttu ülekohut kannatama ja oma õiguste rikkumisega leppima. Ma võtan ette kõik mis minu võimuses, et selline olukord saavutada ja võimalikult paljusi inimesi selles abistada.
Soovitan ka teistel seda teha, ärge vaadake seda lihtsalt niisama pealt, sekkuge ja mõjutage selle teoga ilma enda ümber - see mõjub kindlasti hästi ka karmale :)

Elu muutvad asjad juhtuvad üksnes siis, kui muutub suure grupi iganenud arusaam ja maad võtab uus harjumus, uus mõtlemine. Kriitiline mass murrab paratamatult ajale jalgu jäänud arusaamad ning elukvaliteet saab tõusta uuele tasemele. 

Ebavõrdsust ei tohi kannatada, sellele tuleb vastu astuda.

Eesti