Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.



Eesti Õigusbüroo poole pöördusid 70- aastase vanahärra sugulased, kelle eakalt pereliikmelt nõutakse kohtu kaudu 45 000 euro tagastamist. Väidetavalt on härra laenanud Suurbritannias registreeritud ettevõttelt 45 000 eurot sularahas ega ole seda tähtaegselt tagastanud. Juristid kahtlustavad skeemitamises ühte kodumaist ettevõtet, kes vanahärra allkirja laenulepingule hankisid hoopis teise juhtumi raames. Juristid paluvad eakatel lähedastel silm peal hoida ning nendega regulaarselt suhelda, samuti tuleks nende kõrval olla erinevate asjaajamiste juures, kuna ühest allkirjast võib sõltuda palju



Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.


Eesti inimesed on kimpus võlgnevuste ning perekonna probleemidega

Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.
Keskmine õigusnõustamise tunnihind Eestis on 120€, kuid Eesti Õigusbüroo pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele, kelle brutokuupalk jääb alla 1,5-kordse Eesti keskmise (hetkel 2076€). 

Eesti Õigusbüroo jurist Janno Pervi sõnul näitab inimeste murede rohkus ja raskuskese selgelt, et väga suur enamus meie elanikest ei ole saanud endale siiani õigusabi lubada. “Oleme inkassode küüsist päästnud lugematu hulk inimesi, niisamuti oleme väga paljudele üksikvanematele elatise välja nõudnud. Kuid mõtlemapanev on siinkohal asjaolu, et kui riik ei oleks käimasoleva projekti raames inimestele abikätt ulatanud, oleksid pea kõik need 16 000 inimest ikka veel enda murede küüsis, kuna tavapärane õigusabi hind on nende jaoks selgelt liialt kõrge. See, et 16 000 inimest on keskmiselt enda probleemi lahendamise eest juristile tasunud üksnes 5 eurot, on pehmelt öeldes uskumatu ning see ei oleks kindlasti võimalik, kui meie meeskond ei teeks oma tööd suuresti missioonitundest inimesi abistada,” lisas Perv.  

Kõige rohkem on inimesed abi vajanud seoses perekonnaõiguse (4300), võlaõiguse (4000), asjaõiguse (1150) ning tööõigusega (1000). Samuti on juristid inimesi abistanud pärimisõiguses, täitemenetluses, haldusõiguses, pankrotiõiguses ning väärteomenetluses.  

Tasuta ning soodustingimustel õigusabi kasutamine maakonniti (2 aasta jooksul): Harjumaa 8800, Tartumaa 2000, Ida-Virumaa 1500, Pärnumaa 1050, Lääne-Virumaa 800, Viljandi 700, Järvamaa 520, Jõgevamaa 340, Võrumaa 421, Raplamaa 340, Saaremaa 300, Valgamaa 266, Põlvamaa 259, Hiiumaa 62. 

Eesti Õigusbüroo annab tasuta ning soodustingimustel õigusabi põhimõttel 2+3+10, kus kaks esimest tundi on tasuta, järgmise kolme tunni eest tuleb tasuda 20€ tunnis ning mahukamate kaasuste puhul saab veel 10 tundi õigusabi hinnaga 40€ tund. 

Nendele inimestele, kes tasuta ning soodustingimustel õigusabi projekti ei kvalifitseeru, on Eesti Õigusbüroo meeskond loonud õigusabi platvormi HUGO.legal, kus pakutakse turu keskmisest kordades soodsamat õigusabi teenust. HUGO.legal platvormiga sisenetakse tänavu ka mitmele välisturule. 

Eesti Õigusbüroos abistab inimesi 41 juristi 15 nõustamiskohas üle Eesti. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.


Eesti