93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 20 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.


Eesti esimene robotjurist koostab elatise hagi tasuta

Viimasel ajal on taas tõusetunud lapsele elatisraha nõudmise temaatika. Kuna probleem on suur ning abivajajaid palju, ehitas Eesti Õigusbüroo meeskond roboti, kelle abiga saab lihtsalt ning tasuta elatise hagi koostada.
Elatise hagi on juriidiline dokument, mille abil on võimalik teiselt lapsevanemalt nõuda lapse kasvatamiseks vajalikku rahalist toetust. Miinimumelatis Eesti Vabariigis on 270 eurot kuus ühe lapse kohta ja seda on õigustatud taotlema lapsele vanem, kes last kasvatab ja tema eest hoolitseb. Ideaalis toetab lapsest lahus elav vanem lapse kasvatamist vabatahtlikult, kuid kui sellest kohustusest kõrvale hoitakse, saab elatise maksmist nõuda kohtu kaudu.  

Alates möödunud aasta detsembrist saab elatise nõudeid lasta koostada robotjurist Juural, kes vestluskaaslase vastuste põhjal koostab kohtule esitamiseks hagi ning teeb seda täiesti tasuta. 

Eesti Õigusbüroo juristi Angela Jürgensoni sõnul arvatakse tihti ekslikult, et vaid isad on need kõige suuremad vingerdajad ja elatise maksmisest kõrvale hiilijad. “Oleme kahe aastaga abistanud 4300 inimest perekondlike teemadega seoses ning enamus neist on abi vajanud just elatise teemal. Meie praktika ei kinnita kindlasti väidet, juskui oleksid üksnes isad need, kes elatise kohustusest kõrvale hoiavad. Tegelikult vajavad abi nii emad kui ka isad. Oluline on siinkohal rõhutada, et elatist nõuab laps, mitte lapsevanem - lapsevanem lihtsalt esindab last,” lisas Jürgenson.

Robotjurist Juura abiga on lihtne koostada nii elatise hagiavaldust kui ka hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avaldus võimaldab saada kohtumenetlusaegset elatisabi 100 eurot kuus ühe lapse kohta kuni viis kuud. Hagi tagamise avalduse puhul tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot.  

Juura aitab koostada hagi nii siis, kui lapse isa nimi on kantud sünnitunnistusele kui ka juhul, kui lapse isa nime sünnitunnistusel pole ning põlvnemine tuleb alles tuvastada.  

Täna saab roboti abil koostada hagi 270 eurose elatise sissenõudmiseks kalendrikuus ühe lapse kohta. Kui soovitakse suuremat elatist nõuda, soovitab robot pöörduda juristi poole.  

Robotjurist Juura toimib läbi facebooki messengeri ning temaga saab suhelda Eesti Õigusbüroo kodulehe www.juristaitab.ee kaudu või Eesti Õigusbüroo Facebooki lehel vestluse aknas. Otselink elatise hagi roboti juurde asub aadressil m.me/juristaitab.ee?ref=elatis. Lisaks elatise hagi koostamisele oskab robot inimesi ka inkassode eest kaitsta.  

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades. 

PS! Siit leiab jurist Angela Jürgensoni väljatoodud 5 peamist ettekäänet elatise maksmisest kõrvalehiilimiseks ning 4 soovitust last kasvatavale vanemale: https://www.juristaitab.ee/uudised/jurist-elatise-maksmisest-hoidutakse-korvale-ahvarduste-vagivalla-ning-manipulatsioonidega


Eesti