Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.



Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud mitmeid Eesti naisi, keda on petetud välismaise päritoluga meeste poolt. Enamjaolt tutvutakse internetis ning libekeelsed välismaised noormehed suudavad meisterliku mesijutuga eestlannadelt välja pumbata nii raha kui ka nõusolekut abiellumiseks elamisloa saamise eesmärgil. Jurist kutsub eestlannasi üles kainet mõistust säilitama ning selgitab antud olukordade ohte.




Eesti Õigusbüroosse tuli õigusabi saama inimene, kes kaine peaga ei ole rahul enda purjus minaga ning purjus peaga ei ole rahul enda kaine minaga. Kuna neid kahte erinevat olekut on võimatu ühel ajal ühise lauataha saada, ei ole võimalik neid ka lepitada ning kompromisslahendust leida. Tänaseks on kohtule esitatud hagiavaldus, kus klient nõuab enda purjus mina-lt kaine mina alandamise ja maine kahjustamise eest vaevatasu 31 000 eurot.



Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.



Eesti Õigusbüroo pakub justiitsministeeriumiga koostöös tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele. Möödunud aastal abistati selle projekti raames 8300 inimest üle Eesti ning keskmine nõustamise aeg ühe inimese kohta oli 2,2 tundi, mis tähendab, et keskmiselt tuli enda mure lahendamise eest tasuda alla 10 euro. Kokku on Eesti Õigusbüroo 1,8 aasta jooksul abistanud 15 000 inimest ning sama projekti raames jätkatakse inimeste abistamist ka tänavu.




Varajase faasi riskiinvesteeringute fond Superangel ning Eesti Õigusbüroo sõlmisid investorlepingu, mille kohaselt panustab fond õigusabi platvormi loomisesse ja välisturgudel käivitamisse. Õigusabi teenuse ostmise ja müümise protsess muutub lihtsamaks, läbipaistvamaks ning soodsamaks



Alanud nädalal tähistatakse Eestis kuuendat korda õigusemõistmise nädalat. Eesti Õigusbüroo pakub sellega seoses oktoobri jooksul lepingutasuta õigusabi ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 1981 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist tasuta ja järgmise kolme tunni eest tuleb tasuda üksnes 20 eurot tunnis.



esoleval nädalavahetusel osales Eesti Õigusbüroo #BaseCamp häketonil, kus meie IT arendajad ehitasid koostöös juristidega 48 tunni jooksul valmis Eesti esimese robotjuristi, mis aitab koostada inkassofirmade nõuetele vastukirju. Teenus on inimestele tasuta.



Eesti Õigusbüroo klient usaldas enda sõiduki pesula hoovipeale pesukorda ootama ning sellele järele minnes avastas ta eest katkise esiosaga pesemata sõiduki. Sõidukiga oli sõidetud 30km ning liiklusõnnetusega tekitatud kahjud on sedavõrd suured, et masin läheb ilmselt nö mahakandmisele. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, kas ja kuidas usaldada enda auto remondiettevõtte või pesula hoolde ning kes vastutab tekitatud kahjude eest.



Üleeile jäi riigikohtus süüdi korruptsioonis 2015 aastal Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ehitusel järelevalvet teostanud ettevõtja. Ettevõtja küsis altkäemaksu summas 50 000 eurot ehitustöid teostanud ettevõtte juhilt Artur Fjodorovilt, kes koheselt info õiguskaitseorganitele edastas ning nendega igakülgselt koostööd kuriteo paljastamiseks tegi. Lisame siia Artur Fjodorovi kommentaari.


Autopesula töötaja tegi kliendi autoga avarii, sõiduk läheb mahakandmisele

Eesti Õigusbüroo klient usaldas enda sõiduki pesula hoovipeale pesukorda ootama ning sellele järele minnes avastas ta eest katkise esiosaga pesemata sõiduki. Sõidukiga oli sõidetud 30km ning liiklusõnnetusega tekitatud kahjud on sedavõrd suured, et masin läheb ilmselt nö mahakandmisele. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, kas ja kuidas usaldada enda auto remondiettevõtte või pesula hoolde ning kes vastutab tekitatud kahjude eest.
Eesti Õigusbüroo klient ostis juuni alguses internetist voucheri, mis lubas Veerenni tänaval asuvas pesulas tavahinnast soodsamat puhastusteenust. Töö mahukuse tõttu tuli sõiduk pesula platsile pesukorda ootama jätta ning paari päeva pärast pidavat klient puhta sõiduki tagasi saama. Puhta sõiduki asemel ootas kokkulepitud päeval klienti pesula hoovis aga hoopis avriiline pesemata sõiduk. Pesula omanik puikleb vastutuse eest ega ole kuu jooksul olukorda lahendada püüdnud.

Eesti Õigusbüroo jurist Angela Jürgenson soovitab sõidukit võõra valdusesse usaldades uurida kindlasti ettevõtte tausta, olgu tegemist siis pesula või remonditöökojaga. “Kõige lihtsam viis info saamiseks on googeldada ettevõtte või töökoja nime, ehk on inimesed enda kogemusi jaganud. Autopesula, kus meie kliendi auto katki sõideti, asub aadressil Veerenni 29/1. Sellesse pesulasse pakuvad mitmed internetikanalid soodsaid vouchereid ka täna ning miskipärast kasutab pesula vähemalt 5 juriidilist nime - juba see fakt võiks inimesi ettevaatlikumaks selle pesulas suhtes muuta,” sõnas Jürgenson.

Jürgenson lisab, et antud juhul püüab pesula omanik süüd eitada väitega, et tema töötaja sõber sõitis auto katki. Juriidiliselt lasub vastutus sõiduki kahjustamise eest siiski autopesulal, kuna klient andis sõiduki võtmed üle pesulale. Viimane rikkus aga kliendi ja pesula vahelist töövõtulepingut, olles sõidukit vallates hooletu ning selle tagajärjel tekkis kahju. Eesti Õigusbüroo klient tegi avalduse politseisse ning pöördus kaebusega ka Tarbijakaitseameti poole. Kui pesula aga kahjusid kliendile ei hüvita, tuleb tõenäoliselt pöörduda ka tsiviilkohtu poole.

Sõiduki omanik Tea (nimi muudetud) kutsub inimesi üles rohkem enda kogemusi jagama taoliste olukordade puhul, et inimesed saaksid googeldades infot teenusepakkuja kohta. “Ilmselt margiesinduste ja teiste suuremate ettevõtete puhul ei ole see nii teema, aga just väiksemad töökojad ning pesulad - kaaluge ja veenduge, et tõesti usaldate enda sõiduki nende valdusesse. Kui ettevõtte lehel on võimalik tagasisidet anda, siis palun tehke seda. Kui seda võimalust ei ole, siis ehk saab tagasiside ja hinnangu mõne foorumi kaudu nö lendu lasta. Minu juhtum on üsna ilmekas näide sellest, kuidas tekitatud kahjude hüvitamisest kõikvõimalike vabanduste najal kõrvale hiilitakse. Olen juba poolteist kuud autota olnud ning lahendust veel ei paista. Seega kindlasti ei soovita Veerenni 29/1 pesulat, kus tegutseb Ruslan Abdullajevi ettevõte nimega Kashmir OÜ,” sõnas Tea.

Samuti on Tea sõnul imelik, et teenuse pakkuja nime saab teada alles pärast voucheri soetamist. See tähendab, et enne voucheri soetamist ei olegi võimalik ettevõtet kuidagi kontrollida, sest seda infot ei avaldata enne ostutehingut. Voucheri müüja lehel on mustvalgelt kirjas: Teenuste osutaja kontaktandmed on kättesaadavad pärast voucheri soetamist.

Soovitame inimestel analoogsetes olukordades pidada nõu juristiga, kes aitab koostada kahjunõuded ning esindab kannatanut suhtluses erinevate osapooltega.

Eesti