Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.


Autopesula töötaja tegi kliendi autoga avarii, sõiduk läheb mahakandmisele

Eesti Õigusbüroo klient usaldas enda sõiduki pesula hoovipeale pesukorda ootama ning sellele järele minnes avastas ta eest katkise esiosaga pesemata sõiduki. Sõidukiga oli sõidetud 30km ning liiklusõnnetusega tekitatud kahjud on sedavõrd suured, et masin läheb ilmselt nö mahakandmisele. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, kas ja kuidas usaldada enda auto remondiettevõtte või pesula hoolde ning kes vastutab tekitatud kahjude eest.
Eesti Õigusbüroo klient ostis juuni alguses internetist voucheri, mis lubas Veerenni tänaval asuvas pesulas tavahinnast soodsamat puhastusteenust. Töö mahukuse tõttu tuli sõiduk pesula platsile pesukorda ootama jätta ning paari päeva pärast pidavat klient puhta sõiduki tagasi saama. Puhta sõiduki asemel ootas kokkulepitud päeval klienti pesula hoovis aga hoopis avriiline pesemata sõiduk. Pesula omanik puikleb vastutuse eest ega ole kuu jooksul olukorda lahendada püüdnud.

Eesti Õigusbüroo jurist Angela Jürgenson soovitab sõidukit võõra valdusesse usaldades uurida kindlasti ettevõtte tausta, olgu tegemist siis pesula või remonditöökojaga. “Kõige lihtsam viis info saamiseks on googeldada ettevõtte või töökoja nime, ehk on inimesed enda kogemusi jaganud. Autopesula, kus meie kliendi auto katki sõideti, asub aadressil Veerenni 29/1. Sellesse pesulasse pakuvad mitmed internetikanalid soodsaid vouchereid ka täna ning miskipärast kasutab pesula vähemalt 5 juriidilist nime - juba see fakt võiks inimesi ettevaatlikumaks selle pesulas suhtes muuta,” sõnas Jürgenson.

Jürgenson lisab, et antud juhul püüab pesula omanik süüd eitada väitega, et tema töötaja sõber sõitis auto katki. Juriidiliselt lasub vastutus sõiduki kahjustamise eest siiski autopesulal, kuna klient andis sõiduki võtmed üle pesulale. Viimane rikkus aga kliendi ja pesula vahelist töövõtulepingut, olles sõidukit vallates hooletu ning selle tagajärjel tekkis kahju. Eesti Õigusbüroo klient tegi avalduse politseisse ning pöördus kaebusega ka Tarbijakaitseameti poole. Kui pesula aga kahjusid kliendile ei hüvita, tuleb tõenäoliselt pöörduda ka tsiviilkohtu poole.

Sõiduki omanik Tea (nimi muudetud) kutsub inimesi üles rohkem enda kogemusi jagama taoliste olukordade puhul, et inimesed saaksid googeldades infot teenusepakkuja kohta. “Ilmselt margiesinduste ja teiste suuremate ettevõtete puhul ei ole see nii teema, aga just väiksemad töökojad ning pesulad - kaaluge ja veenduge, et tõesti usaldate enda sõiduki nende valdusesse. Kui ettevõtte lehel on võimalik tagasisidet anda, siis palun tehke seda. Kui seda võimalust ei ole, siis ehk saab tagasiside ja hinnangu mõne foorumi kaudu nö lendu lasta. Minu juhtum on üsna ilmekas näide sellest, kuidas tekitatud kahjude hüvitamisest kõikvõimalike vabanduste najal kõrvale hiilitakse. Olen juba poolteist kuud autota olnud ning lahendust veel ei paista. Seega kindlasti ei soovita Veerenni 29/1 pesulat, kus tegutseb Ruslan Abdullajevi ettevõte nimega Kashmir OÜ,” sõnas Tea.

Samuti on Tea sõnul imelik, et teenuse pakkuja nime saab teada alles pärast voucheri soetamist. See tähendab, et enne voucheri soetamist ei olegi võimalik ettevõtet kuidagi kontrollida, sest seda infot ei avaldata enne ostutehingut. Voucheri müüja lehel on mustvalgelt kirjas: Teenuste osutaja kontaktandmed on kättesaadavad pärast voucheri soetamist.

Soovitame inimestel analoogsetes olukordades pidada nõu juristiga, kes aitab koostada kahjunõuded ning esindab kannatanut suhtluses erinevate osapooltega.

Eesti