Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 24 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.


Autopesula töötaja tegi kliendi autoga avarii, sõiduk läheb mahakandmisele

Eesti Õigusbüroo klient usaldas enda sõiduki pesula hoovipeale pesukorda ootama ning sellele järele minnes avastas ta eest katkise esiosaga pesemata sõiduki. Sõidukiga oli sõidetud 30km ning liiklusõnnetusega tekitatud kahjud on sedavõrd suured, et masin läheb ilmselt nö mahakandmisele. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, kas ja kuidas usaldada enda auto remondiettevõtte või pesula hoolde ning kes vastutab tekitatud kahjude eest.
Eesti Õigusbüroo klient ostis juuni alguses internetist voucheri, mis lubas Veerenni tänaval asuvas pesulas tavahinnast soodsamat puhastusteenust. Töö mahukuse tõttu tuli sõiduk pesula platsile pesukorda ootama jätta ning paari päeva pärast pidavat klient puhta sõiduki tagasi saama. Puhta sõiduki asemel ootas kokkulepitud päeval klienti pesula hoovis aga hoopis avriiline pesemata sõiduk. Pesula omanik puikleb vastutuse eest ega ole kuu jooksul olukorda lahendada püüdnud.

Eesti Õigusbüroo jurist Angela Jürgenson soovitab sõidukit võõra valdusesse usaldades uurida kindlasti ettevõtte tausta, olgu tegemist siis pesula või remonditöökojaga. “Kõige lihtsam viis info saamiseks on googeldada ettevõtte või töökoja nime, ehk on inimesed enda kogemusi jaganud. Autopesula, kus meie kliendi auto katki sõideti, asub aadressil Veerenni 29/1. Sellesse pesulasse pakuvad mitmed internetikanalid soodsaid vouchereid ka täna ning miskipärast kasutab pesula vähemalt 5 juriidilist nime - juba see fakt võiks inimesi ettevaatlikumaks selle pesulas suhtes muuta,” sõnas Jürgenson.

Jürgenson lisab, et antud juhul püüab pesula omanik süüd eitada väitega, et tema töötaja sõber sõitis auto katki. Juriidiliselt lasub vastutus sõiduki kahjustamise eest siiski autopesulal, kuna klient andis sõiduki võtmed üle pesulale. Viimane rikkus aga kliendi ja pesula vahelist töövõtulepingut, olles sõidukit vallates hooletu ning selle tagajärjel tekkis kahju. Eesti Õigusbüroo klient tegi avalduse politseisse ning pöördus kaebusega ka Tarbijakaitseameti poole. Kui pesula aga kahjusid kliendile ei hüvita, tuleb tõenäoliselt pöörduda ka tsiviilkohtu poole.

Sõiduki omanik Tea (nimi muudetud) kutsub inimesi üles rohkem enda kogemusi jagama taoliste olukordade puhul, et inimesed saaksid googeldades infot teenusepakkuja kohta. “Ilmselt margiesinduste ja teiste suuremate ettevõtete puhul ei ole see nii teema, aga just väiksemad töökojad ning pesulad - kaaluge ja veenduge, et tõesti usaldate enda sõiduki nende valdusesse. Kui ettevõtte lehel on võimalik tagasisidet anda, siis palun tehke seda. Kui seda võimalust ei ole, siis ehk saab tagasiside ja hinnangu mõne foorumi kaudu nö lendu lasta. Minu juhtum on üsna ilmekas näide sellest, kuidas tekitatud kahjude hüvitamisest kõikvõimalike vabanduste najal kõrvale hiilitakse. Olen juba poolteist kuud autota olnud ning lahendust veel ei paista. Seega kindlasti ei soovita Veerenni 29/1 pesulat, kus tegutseb Ruslan Abdullajevi ettevõte nimega Kashmir OÜ,” sõnas Tea.

Samuti on Tea sõnul imelik, et teenuse pakkuja nime saab teada alles pärast voucheri soetamist. See tähendab, et enne voucheri soetamist ei olegi võimalik ettevõtet kuidagi kontrollida, sest seda infot ei avaldata enne ostutehingut. Voucheri müüja lehel on mustvalgelt kirjas: Teenuste osutaja kontaktandmed on kättesaadavad pärast voucheri soetamist.

Soovitame inimestel analoogsetes olukordades pidada nõu juristiga, kes aitab koostada kahjunõuded ning esindab kannatanut suhtluses erinevate osapooltega.

Eesti