Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.


Aastaga on tasuta õigusabi saanud ligi 8000 inimest

Justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga on alates möödunud aasta 10. aprillist tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi ja -nõustamist andnud ligikaudu 8000 inimesele.
Justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga on alates möödunud aasta 10. aprillist tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi ja -nõustamist andnud ligikaudu 8000 inimesele. Abi saanute tagasiside projektile on hea – ligi 90% 800st justiitsministeeriumi poolt küsitletud inimesest olid teenusega rahul või väga rahul. Keskmine õigusnõustamise aeg jääb alla kahe tunni, mis näitab, et esimeste tasuta tundidega leiavad lihtsamad ning tüüpilisemad juhtumid lahenduse.

„Esmase õigusnõustamise süsteemi eesmärk on see, et inimesed tunneksid paremini oma õigusi ja kohustusi. Põhiseadusest tulenevaid õigusi on võimalik aga tõhusalt kaitsta siis, kui inimesed on nendest õigustest teadlikud,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu tasuta õigusabi projekti vajalikkust.
 
Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Pervi sõnul tuleb Eesti Õigusbürool vastavalt justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingule pakkuda üksnes õigusnõustamise esmatasandi teenust, kuid praktikas ei jäeta inimest oma murega üksi ja olenevalt juhtumist minnakse nendega ka kuni kohtuni välja. “Lisaks sellele, et meil on pea 8000 klienti on meil tänase seisuga ka 500 pooleli olevat kohtuvaidlust, kus esindame enda klienti kohtus. Kuidas me seda suudame? Meil on üle vabariigi 27 juristi, kes selle projekti raames inimesi abistavad. Oleme loomas platvormi, kus õigusnõu vajav inimene viiakse kõige efektiivsemal moel kokku teda abistada suutva juristiga. Piltlikult öeldes võib seda teenust võrrelda Uberiga, kus teenuse soovijale määratakse talle lähim vaba õige kompetentsiga jurist,” selgitas Perv.
 
Aasta jooksul on tasuta õigusabi kasutanutest veerand olnud vene keelt kõnelevad ning kolmveerand eesti keelt kõnelevad inimesed. Õigusabi saajatest 65% on olnud naised. Pöördumised on senini olnud seotud peamiselt võla- ja perekonnaõigusega: vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega ning elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid. Samuti on juristid andnud inimestele nõu ka vaidlustes tööandjaga, pärimisasjades, naabrite- ja korteriühistu liikmete vahelistes vaidlustes ning suhtluses kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega.
 
Esimesel tegevusaastal osutati kõige rohkem abi Tallinnas (kliente aasta jooksul 4031). Eesti Õigusbüroo 27 juristi pakuvad aga abi ka Tartus (kliente aasta jooksul 961), Pärnus (450), Narvas (313), Viljandis (300), Jõhvis (258), Paides (232), Rakveres (212), Kuressaares (137), Võrus (174), Jõgeval (117), Haapsalus (113), Valgas (93), Põlvas (63) ja Kärdlas (32).
 
Tasuta õigusabi antakse inimestele, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk jääb alla 1906 euro. Tasuta õigusabi saamiseks tuleb tasuda aastane omaosalustasu summas 5 eurot (v.a alaealised) ning registreerida end kliendiks. Seejärel saab kasutada tasuta õigusabi teenust süsteemiga 2+3+10, kus esimesed kaks tundi on tasuta, järgnevad kolm tundi poole hinnaga (20 eurot) ning keerukamate juhtumite puhul saab järgnevad kuni 10 tundi õigusteenust 40 eurose tunnitasuga.
 
Tasuta õigusabi antakse väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti ja telefoni teel. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aidatakse koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega. Tasuta õigusabi raames ei esindata kriminaalasjades süüdistatavaid ega kahtlustatavaid.
 
Tasuta ja soodustingimustel õigusabi projekt kestab aastani 2020.
 
Täpsemalt saab teenuse kohta lugeda internetist www.juristaitab.ee.      
Eesti