Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Aastaga on tasuta õigusabi saanud ligi 8000 inimest

Justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga on alates möödunud aasta 10. aprillist tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi ja -nõustamist andnud ligikaudu 8000 inimesele.
Justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga on alates möödunud aasta 10. aprillist tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi ja -nõustamist andnud ligikaudu 8000 inimesele. Abi saanute tagasiside projektile on hea – ligi 90% 800st justiitsministeeriumi poolt küsitletud inimesest olid teenusega rahul või väga rahul. Keskmine õigusnõustamise aeg jääb alla kahe tunni, mis näitab, et esimeste tasuta tundidega leiavad lihtsamad ning tüüpilisemad juhtumid lahenduse.

„Esmase õigusnõustamise süsteemi eesmärk on see, et inimesed tunneksid paremini oma õigusi ja kohustusi. Põhiseadusest tulenevaid õigusi on võimalik aga tõhusalt kaitsta siis, kui inimesed on nendest õigustest teadlikud,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu tasuta õigusabi projekti vajalikkust.
 
Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Pervi sõnul tuleb Eesti Õigusbürool vastavalt justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingule pakkuda üksnes õigusnõustamise esmatasandi teenust, kuid praktikas ei jäeta inimest oma murega üksi ja olenevalt juhtumist minnakse nendega ka kuni kohtuni välja. “Lisaks sellele, et meil on pea 8000 klienti on meil tänase seisuga ka 500 pooleli olevat kohtuvaidlust, kus esindame enda klienti kohtus. Kuidas me seda suudame? Meil on üle vabariigi 27 juristi, kes selle projekti raames inimesi abistavad. Oleme loomas platvormi, kus õigusnõu vajav inimene viiakse kõige efektiivsemal moel kokku teda abistada suutva juristiga. Piltlikult öeldes võib seda teenust võrrelda Uberiga, kus teenuse soovijale määratakse talle lähim vaba õige kompetentsiga jurist,” selgitas Perv.
 
Aasta jooksul on tasuta õigusabi kasutanutest veerand olnud vene keelt kõnelevad ning kolmveerand eesti keelt kõnelevad inimesed. Õigusabi saajatest 65% on olnud naised. Pöördumised on senini olnud seotud peamiselt võla- ja perekonnaõigusega: vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega ning elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid. Samuti on juristid andnud inimestele nõu ka vaidlustes tööandjaga, pärimisasjades, naabrite- ja korteriühistu liikmete vahelistes vaidlustes ning suhtluses kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega.
 
Esimesel tegevusaastal osutati kõige rohkem abi Tallinnas (kliente aasta jooksul 4031). Eesti Õigusbüroo 27 juristi pakuvad aga abi ka Tartus (kliente aasta jooksul 961), Pärnus (450), Narvas (313), Viljandis (300), Jõhvis (258), Paides (232), Rakveres (212), Kuressaares (137), Võrus (174), Jõgeval (117), Haapsalus (113), Valgas (93), Põlvas (63) ja Kärdlas (32).
 
Tasuta õigusabi antakse inimestele, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk jääb alla 1906 euro. Tasuta õigusabi saamiseks tuleb tasuda aastane omaosalustasu summas 5 eurot (v.a alaealised) ning registreerida end kliendiks. Seejärel saab kasutada tasuta õigusabi teenust süsteemiga 2+3+10, kus esimesed kaks tundi on tasuta, järgnevad kolm tundi poole hinnaga (20 eurot) ning keerukamate juhtumite puhul saab järgnevad kuni 10 tundi õigusteenust 40 eurose tunnitasuga.
 
Tasuta õigusabi antakse väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti ja telefoni teel. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aidatakse koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega. Tasuta õigusabi raames ei esindata kriminaalasjades süüdistatavaid ega kahtlustatavaid.
 
Tasuta ja soodustingimustel õigusabi projekt kestab aastani 2020.
 
Täpsemalt saab teenuse kohta lugeda internetist www.juristaitab.ee.      
Eesti