Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


8300 inimest tasusid õigusabi eest keskmiselt 10 eurot juhtumi kohta

Eesti Õigusbüroo pakub justiitsministeeriumiga koostöös tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele. Möödunud aastal abistati selle projekti raames 8300 inimest üle Eesti ning keskmine nõustamise aeg ühe inimese kohta oli 2,2 tundi, mis tähendab, et keskmiselt tuli enda mure lahendamise eest tasuda alla 10 euro. Kokku on Eesti Õigusbüroo 1,8 aasta jooksul abistanud 15 000 inimest ning sama projekti raames jätkatakse inimeste abistamist ka tänavu.

Kõige rohkem abistati 2018. aastal inimesi perekonnaõigusega seonduvates küsimustes (2800 korral), napilt samapalju tuli lahendada ka võlaõigusega seonduvaid probleeme (2700). Lisaks olid paljud inimeste pöördumised seotud tööõigusega, pärimisõigusega, asjaõigusega ning täitemenetlusega.

Eesti Õigusbüroo tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul näitab abi saanud inimeste hulk selgelt, et tavapärane õigusabi teenus on inimestele liialt kallis ning õigusabi peab olema tulevikus inimestele taskukohasem. “Meie kindel suund on õigusabi kättesaadavuse parandamine ning kui tänaste turuhindade juures suudab endale juristi abi lubada üksnes 20% elanikest, siis meie püüame teenindada ülejäänud 80% inimestest. Oleme paljud tegevused automatiseerinud ning ehitanud roboteid, kes oskavad klienti abistada inimese sekkumiseta. Lisaks sellele oleme arendamas õigusabiplatvormi ning juba käimasoleval aastal tuleme välja nö õigusabi Uberiga, mis viib õigusnõustamise täiesti uuele tasandile ja seda mitte üksnes Eestis,” sõnas Fjodorov.

Fjodorov lisab, et kuigi teenus on õigusmaastikul konkurentsitult soodsaim, siis kvaliteedis järeleandmisi ei tehta - Eesti Õigusbüroo juristide keskmine tööstaaž juristina on 17 aastat ning 91% klientidest on teenusega kas rahul või väga rahul.

Kõige rohkem pöördusid 2018. aastal Eesti Õigusbüroo poole inimesed Tallinnas (4800 inimest), Tartus (1085) ning Pärnus (486).

Möödunud aastal ehitas Eesti Õigusbüroo meeskond ka Eesti esimese robotjuristi, kes abistab inimesi tasuta inkassonõuete vähendamisel ning elatise hagi koostamisel.

Tasuta ning soodustingimustel õigusabi saavad kõik Eestimaal elavad inimesed, kelle brutokuupalk jääb alla Eesti 1,5-kordse keskmise (hetkel 1937€). Õigusabi jagatakse põhimõttel 2+3+10, kus kaks esimest tundi on tasuta, järgmise kolme tunni eest tuleb tasuda 20€ tunnis ning mahukamate kaasuste puhul saab veel 10 tundi õigusabi hinnaga 40€ tund.

Eesti Õigusbüroos abistab inimesi 35 juristi 15 nõustamiskohas üle Eesti. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti